In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Malta-Eesti äriseminaril 2. oktoobril 2003
02.10.2003


Lugupeetud ministrid,
Austatud ettevõtjad,
Daamid ja härrad!

Ma olen tänulik võimaluse eest külastada teie kaunist ja külalislahket maad. Siinveedetud päeva jooksul oleme korduvalt kogenud, kuidas Maltal on iidsed kultuuriväärtused ja rikas ajalugu kõrvuti kõige tänapäevasema tehnoloogiaga. Igal sammul märkame arengut.

Ajaloo ja kiire arengu segu on omane ka Eestile. Tõsiasi, et nii Malta kui ka Eesti kodanikud on öelnud "jah" Euroopa Liidule, rõhutab meie ühiseid väärtusi ja sarnast tulevikunägemust. Meie "jah" kinnitab arusaama, et üheskoos tegutsedes ja majandussuhteid tihendades suudame luua oma rahva heaolu kasvuks soodsama keskkonna.

Meie praegune visiit ja tänane kohtumine on üks paljudest sammudest Eesti ja Malta vaheliste suhete arengus. Alles eelmisel nädalal olid Malta esindajad Eestis ja juba käivad ettevalmistused Malta ärimissiooniks Eestisse, mis toimub mais 2004. Ka tänasel kohtumisel allakirjutatav koostööleping meie kahe maa kaubanduskodade vahel kinnitab kasvavat vastastikust huvi.

Viljaka koostöö aluseks on aga üksteise tundmine. Hetk tagasi nentisin, et meie maade vahel on nii mõndagi sarnast. Lubage mul kasutada seda võimalust tutvustada Eestit lähemalt.

Nii Eesti kui ka Malta on mereriigid. Eesti asub küll Maltaga võrreldes kaugel Põhjas, Läänemere ääres, kuid meie sadamad on suuresti jäävabad. See annab meie merekaubandusele eelise mitme naabersadama ees. Eesti looduses on palju põhjamaist ilu: järvi ja soid, metsavaikust ja valgeid suveöid, talvel lund ja jääd. Ligi pool Eesti maismaast on kaetud metsaga. Me võime ka olla uhked oma ajaloo, arhitektuuri ja puhkevõimaluste üle. Seetõttu on Eesti kujunenud huvitavaks sihtkohaks miljonitele turistidele. Neid väärtusi oleme valmis teie kui külaliste ja koostööpartneritega lahkelt jagama.

Eestit külastades märkate kindlasti meie majanduse hoogsat arengut. Kõikjal toimub ehitustöö, asutatakse rohkesti uusi ettevõtteid, arendatakse uusi tooteid ning jõutakse uutele turgudele.

Iseseisva Eesti majanduspoliitika on seadnud eesmärgiks avatuse, vaba turu ja eraettevõtluse arengu. Nüüd võime öelda, et need püüdlused on kandnud vilja. Eesti keskmine majanduskasv on viimaste aastate jooksul ületanud viit protsenti; üleminekumajandustele iseloomulikku hinnatõusu on õnnestunud ohjeldada. Eesti kaubad ja teenused on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised - seda näeme nii ekspordi kiirest kasvust kui ka selle orienteeritusest Euroopa turule. Nimelt suundub Euroopa Liitu (koos praeguste kandidaatriikidega) üle 80 protsendi meie kaupade ekspordist. Peamiste ekspordiharudena on välja kujunenud puidutöötlemine, toiduainetööstus, masinaehitus, elektroonika ning transiitveod.

Väga hoogsalt arenevad alad on infotehnoloogia ja telekommunikatsioon. Nendesse valdkondadesse on tehtud palju välisinvesteeringuid ja Eestis tegutseb näiteks Baltimaade suurim infotehnoloogiafirma Microlink. Paljud Eesti infotehnoloogiaettevõtted on osa Põhjamaade tootmisahelast; neil on tihedad sidemed sealsete telekommunikatsioonifirmadega. Eesti e-valitsus ning internetipanganduse ja mobiilside laialdane levi on toetanud meie inseneride spetsialiseerumist vastavate lahenduste loomisele. Tean, et ka maltalased on õigusega uhked oma infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni arengu üle. Ehk leidub siin võimalusi koostööks?

Oleme uhked ka Eesti tippteaduse arengu üle. Esimesed biotehnoloogia ettevõtted asutati Eestis juba 1991. aastal, enne iseseisvuse taastamist. Sellised alad nagu raku- ja molekulaarbioloogia ning geeniuuringud on omakorda andnud panuse meditsiini ja teiste valdkondade arengusse. Neis valdkondades on eestlased hinnatud koostööpartneriks ka rahvusvahelisel tasandil.

Prioriteetsete arengusuundade hulgas nimetaksin veel materjaliuuringuid, keskkonnateadust ja mereteadust. Nende valdkondade kiire arengu kindlustavad olemasolev teaduslik baas, osalemine Euroopa Liidu programmides, valitsuse toetusmeetmed ja Eesti ühiskonna innovatiivsust soosiv hoiak.

Meie majandusarengu edu on tihedalt seotud Eesti lõimumisega Euroopa majandusruumi. Selle tulemuseks on turvaline ja usaldusväärne majanduskeskkond, stabiilne valuuta, madalamad intressimäärad ja kaubavahetuse kasv. Välisotseinvesteeringute mahult elaniku kohta on Eesti esimeste seas Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas. Välisinvesteeringute ja kaubavahetuse struktuur peegeldavad Eesti eriti tihedaid sidemeid Soome ja Rootsiga.

Paljude rahvusvaheliste ettevõtete jaoks on Eesti olnud väravaks teistesse Baltimaadesse, Lätti ja Leetu, samuti Venemaale. Usun, et ka maltalaste jaoks võiksid eestlaste teadmised ja kontaktid olla abiks Läänemere piirkonna turgude avastamisel.

Daamid ja härrad!

Mul on hea meel, et meie delegatsiooniga on kaasas ka majandus- ja kommunikatsiooniminister ning Kaubandus- ja Tööstuskoja president, kes omakorda tutvustavad lähemalt Eesti majanduspoliitikat ja ettevõtluskeskkonda.

Tänan teid tähelepanu eest! Soovin teile edu ja õnne ning teadke, et olete alati teretulnud Eestisse!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee