In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President ÜRO Peaassamblee 58. istungjärgul New Yorgis 24. septembril 2003
24.09.2003


Austatud härra eesistuja!

Lubage mul kõigepealt Teid õnnitleda valimise puhul Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 58. istungjärgu juhatajaks. See on suur tunnustus nii Teile kui Saint Luciale. Eesti, nagu ka Saint Lucia, on väikeriik ning üheskoos võime tõdeda, et ÜRO on organisatsioon, mis võimaldab väikestel riikidel võrdväärselt suurtega osaleda globaalsete protsesside mõjutamisel.

Samuti sooviksin siinkohal avaldada tunnustust ja tänu Teie eelkäijale härra Jan Kavanile tehtud töö ja vaeva eest 57. istungjärgu juhatamisel. Teen seda erilise heameelega, arvestades Eesti ja Tšehhi Vabariigi mitmeti sarnast saatust ning meie ühiseid jõupingutusi pürgimisel maailma demokraatlike riikide perre, Euroopa Liitu ja NATOsse.

Härra eesistuja,
Austatud Peasekretär,
Lugupeetud delegaadid!

ÜRO Peaassamblee 58. istungjärk on esimene pärast Iraagi sõja puhkemist. Möödunud aasta on kahtlemata olnud raskete katsumuste aeg nii Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile kui kogu maailmale. Iraagi kriisile eelnesid pikad ja emotsionaalsed arutelud ÜRO Julgeolekunõukogus. Sõda ise, sellest tulenenud pinged riikide vahel ning sõjale järgnenud ülesehitustöö valud ja vaevad on paljude arvates pannud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni võimekuse, usutavuse ja rolli maailmas proovile. Tahaksin siiski uskuda, et möödunud aasta ei ole maailmaorganisatsiooni moraali nõrgestanud, vaid pigem vastupidi. Katsumused ja Iraagi sõda on olnud õppetunniks ning süvendanud veendumust, et ÜRO peab tulevikus toimima veelgi otsustavamalt ja tõhusamalt kui tänini.

Paraku ei ole Iraagi kriis ÜROd mõjutanud vaid moraalselt. Kuigi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on olnud terroristide rünnakuobjekt ka varem - ÜRO peakorterit plaaniti õhata näiteks kümme aastat tagasi - on 19. augustil asetleidnud ja üle kahekümne inimelu nõudnud terrorirünnak ÜRO Bagdadi esinduse vastu pretsedenditu. Terrorism ja vägivald ei vali oma ohvreid ning on tähendusrikas, et rünnaku objektiks langes ÜRO kui globaalse rahu ja stabiilsuse tagamise eesmärgil loodud kõiki maailma riike ühendav organisatsioon.

Tahaksin rõhutada, et Eesti mõistab otsustavalt hukka terrorirünnaku ÜRO esinduse vastu Bagdadis. Koos kõigi teiega siin saalis leinan ka mina ja leinab kogu eesti rahvas rünnakus traagiliselt hukkunuid, nende hulgas ÜRO peasekretäri eriesindajat Sergio Vieira de Mellot. Avaldan sügavat kaastunnet hukkunute omastele ja kolleegidele.

Terroriakt inimeste vastu, kes on pühendunud Iraagi rahva abistamisele, on valusaks löögiks Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ja kuriteoks nii Iraagi rahva kui kogu rahvusvahelise üldsuse vastu. Samas ei saa see olla ajendiks ÜRO eemaletõmbumisele maailma kriisikolletest. Eesti tervitab igati ÜRO peasekretäri härra Kofi Annani avaldust, milles kinnitatakse, et vaatamata sellele rünnakule jätkab ÜRO oma tegevust Iraagis. Terroristid ei tohi määrata Iraagi tulevikku ega sundida Iraagi rahvast ja rahvusvahelist üldsust taganema eesmärgist ehitada üles suveräänne, demokraatlik ja jõukas Iraak. Viimased sündmused on veelgi selgemalt näidanud stabilisatsioonijõudude kohaloleku vajadust Iraagis. Rahu ja julgeoleku tagamiseks Pärsia lahe piirkonnas on vajalik senisest tihedam koostöö koalitsioonijõudude, ÜRO ja rahvusvahelise üldsuse vahel. Eesti on vaatamata oma väiksusele ja ressursside mõõdukusele ka ise selles aktiivselt osalenud. Käesoleva aasta mais kiitis meie Riigikogu heaks Eesti kaitseväe üksuse saatmise julgeolekutagamisoperatsioonidele Iraagis, Kuveidis, Kataris ja Bahreinis ning Eesti kaitseväelased alustasid missioonil Pärsia lahe piirkonnas juunis. Eesti on liitunud kõigi kaheteistkümne ÜRO terrorismivastase konventsiooniga ning teeb aktiivset koostööd paljude riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Härra eesistuja!

Läheksin siit edasi oma sõnavõtu keskse osa - keskkonnakaitse probleemide ja säästva arengu teema juurde. Pean säästvat suhtumist keskkonda ning jätkusuutliku arengu edendamist nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kui kõigi riikide üheks tähtsaimaks kohustuseks. Pikas perspektiivis oleneb inimkonna heaolu ja käekäik esmajärjekorras sellest, kui targalt ja säästvalt me oskame või tahame kasutada oma planeedi piiratud loodusressursse ning kujundada keskkonda, milles me elame. Arvestades maailma pidevalt kasvavat rahvaarvu, suurenenud tootmist ja tarbimist ning sellest tulenevalt ka saastamist, tugevneb inimtegevuse surve meie elukeskkonnale pidevalt. Sellises olukorras muutub keskkonnakaitse ning inimkonna ja kogu eluslooduse heaolu tagamine üha tähtsamaks ja samas ka keerukamaks ülesandeks. Pole juhuslik, et ÜRO on kuulutanud tänavuse aasta Rahvusvaheliseks Puhta Vee Aastaks ning et 2002. aastal pöörati muuhulgas erilist tähelepanu ökoturismile ja mägiregioonidele.

Täpselt kakskümmend aastat tagasi moodustati ÜRO Peaassamblee otsusega maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Komisjoni tööd juhtis tollal Gro Harlem Brundtland ning 1987. aastal valminud tegevusraportis "Meie ühine tulevik" sõnastati säästva arengu põhimõte. Selle peamine sõnum oli, et tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Maailma majandusareng peab arvestama keskkonna taluvuspiiride ning loodusressursside säilitamise vajadusega.

Säästev areng kui sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus arendamine, on olnud enamiku maailma demokraatlike riikide üks prioriteetidest, seda eriti pärast ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi 1992. aastal Rio de Janeiros. Kirjutasin ka ise toonase Eesti delegatsiooni juhina alla Agenda 21 ning kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse raamkonventsiooni dokumentidele.

Rio de Janeiro konverentsist on möödunud üksteist aastat. Kui vaatleme arenguid vahepealsel ajal, siis võime tõdeda, et edasiminekuid globaalses keskkonnakaitsealases koostöös riikide vahel on teatud määral toimunud. Uusi suundi seati ja vahekokkuvõtteid tehti 1997. aastal ÜRO Peaassamblee eriistungil New Yorgis ning 2002. aastal Johannesburgis ÜRO säästava arengu maailmakonverentsil. ÜRO Peaassamblee 2000. aasta istungil lepiti kokku ÜRO Millenniumi deklaratsioonis, kus üheks peaeesmärgiks seati säästev suhtumine keskkonda.

Samas peame aga ka tõdema, et alates 1992. aastast, mil toimus Rio de Janeiro konverents, on maailma rahvaarv kasvanud peaaegu miljardi võrra. 1990-ndatel aastatel kasvas maailmamajanduse koguprodukt keskmiselt 2,6 protsenti aastas. Vaieldamatult mõjutavad need protsessid varem või hiljem meie kõigi elukeskkonda. Kuigi me ei oska praegu veel kindlalt öelda, milline on tegelik seos inimtegevuse ja meie planeedi kliima vahel, on pilk viimase kümnendi kliimamuutustele mõtlemapanev. Loodusnähtused nagu el nińo [ninjo] ja la nińa [ninja] on muutunud inimelu püsivateks mõjutajateks. Üleujutused, põuad, orkaanid ja õhutemperatuuri äärmuslik kõikumine on saanud peaaegu et igapäevaseks reaalsuseks meie planeedil. Kliimamuutustest ei ole jäänud puutumata ka Euroopa riigid. 1997. aastal laastasid üleujutused Ida-Euroopat; möödunud suvel tabas Lääne- ja Kesk-Euroopat kuumalaine. Need tõigad peaksid meid veelgi enam veenma, et keskkonnakaitse on kogu inimkonna ühine mure.

Koostöövalmidus keskkonnakaitse alal on seega äärmiselt oluline ning Eesti on selleks omalt poolt andnud parima. Oleme liitunud kõigi olulisemate keskkonnakaitsealaste konventsioonidega ning soovime, et seda teeksid ka kõik teised maailma riigid. Eesti ratifitseeris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 1994. aasta 27. juulil ja ühines Kyoto protokolliga 17. novembril 1998. aastal. Ühiselt Euroopa Liiduga väljendab Eesti selget tahet, et Kyoto protokoll jõustuks võimalikult peatselt.

Eesti on väike ja mõõdukate ressurssidega riik, millel on maailma majanduse ja keskkonna mõjutajana suhteliselt väike roll. Ometi peame me kohaseks juhinduda põhimõttest, et ka lokaalselt tegutsedes tuleb mõtelda globaalselt. Keskkonnakaitse puhul on see eriti oluline. Looduskaitse traditsioonid Eestis on pikaajalised. Juba 1297. aastal keelustas Taani kuningas Erik Menved metsade raiumise mitmetel Eesti saartel. 1995. aastal võeti Eestis vastu säästva arengu seadus, kõigest neli aastat pärast taasiseseisvumist. Säästva arengu komisjoni ettepaneku alusel kinnitas Vabariigi Valitsus 2001. aastal Eesti säästva arengu strateegia - Säästev Eesti 21.

Keskkonnakaitses, enam kui mistahes muus eluvaldkonnas, on oluline riikidevaheline koostöö ja selles on regionaalsetel organisatsioonidel eriti suur roll. Läänemere regiooni riigid on siinkohal üles näidanud silmapaistvat initsiatiivi, millest võiksid õppust võtta ka maailma muud piirkonnad. Läänemere regionaalne ja maailmas ainuke omataoline säästva arengu protsess - Läänemere Agenda 21 - käivitus 1996. aastal. Selle osapoolteks on kõik Läänemere-äärsed riigid ja Euroopa Komisjon, ning eesmärgiks on välja töötada ja ellu rakendada regiooni kui terviku ja olulisemate sektorite säästva arengu printsiipe arvestavad arenguvisioonid ning tegevuskava.

Läänemeremaade Nõukogu liikmesriike ühendab vesi - Läänemeri, mille kaitsest on Rahvusvahelisel Puhta Vee Aastal eriti sobilik kõnelda. Eesti on hetkel Läänemeremaade Nõukogu eesistuja ning keskkonna ja eelkõige Läänemere kaitse on meie eesistumise ajal üks prioriteetsemaid tegevusvaldkondi. Soovime oma eesistumise ajal pöörata erilist tähelepanu uutele riskidele, mis on põhjustatud järjest intensiivsemast laevaliiklusest Läänemerel. Eesti teeb jõupingutusi jõudmaks liikmesriikide vahelise kokkuleppeni, mis tagaks elavast naftatanklaevade liiklusest tuleneva reostusohu viimise miinimumini. Eesti toetab Euroopa Liidu initsiatiivi ühepõhjaliste tankerite liikluse keelustamiseks Läänemerel ja selle kuulutamist eriti tundlikuks merepiirkonnaks.

Härra eesistuja,
Austatud Peasekretär,
Lugupeetud delegaadid!

Oma sõnavõtu lõpetuseks sooviksin toonitada, et kuigi olen täna siin teie ees puudutanud vaid terrorismi ja keskkonnakaitse teemat, jagab Eesti täielikult kõiki Euroopa Liidu prioriteete Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 58. istungil. Eriti puudutab see massihävitusrelvade leviku tõkestamist, rahuvalvet, inimõiguste kaitset ning võitlemist HIV-i ja AIDS-iga.

Samuti on Eestile oluline Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tulevik. ÜRO vajab täiustamist ja ümberkorraldusi. Eesti on toetanud meie ühise organisatsiooni üleüldist tugevdamist ning tervitanud peasekretär Kofi Annani jõupingutusi ÜRO-d ja eelkõige selle Peaassambleed "elavdada". Leiame endiselt, et Julgeolekunõukogu reform võimaldaks ÜRO-l senisest tõhusamalt maailma probleemide ja kriiside lahendamisel osaleda.

Peasekretäri hiljuti esitatud raport Millenniumi Deklaratsiooni elluviimisest on ülimalt oluline ja tähendusrikas dokument, mis väärib meie kõigi hoolikat analüüsi ja põhjalikku mõttetööd. Kas pole praegu mitte ülim aeg selleks, et kogu ÜRO pere toetaks oma peasekretäri tema mures organisatsiooni oleviku ja tuleviku pärast? Leppigem kokku - nii suuremad kui väiksemad liikmed - mida ja millal me soovime saavutada, ning liikugem seejärel kindlameelselt edasi! Vaid tugev ÜRO koos tõhusate otsustusmehhanismidega saab tagada globaalset heaolu ja tasakaalu. Olgu see siht meil ikka silme ees!

Tänan tähelepanu eest!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee