In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President rahvahääletuse eelõhtul 13. septembril 2003 Eesti Televisioonis
13.09.2003


Eesti ja Euroopa Liit


Armas eesti rahvas,
austatud Eesti kodanikud!

Sajandite vältel on ajalugu andnud meie rahvale vähe võimalusi ise oma saatust valida. Täna seisame niisuguse võimaluse künnisel. Homme otsustavad tuhanded kodanikud rahvahääletusel, kas Eestist saab Euroopa Liidu liikmesriik.

See on iseseisva Eesti Vabariigi senise ajaloo kaalukamaid valikuid. Seetõttu on mõistetav, et otsuse langetab rahvas kõrgeima võimu kandjana. Rahvahääletus toimub teist korda pärast iseseisvuse taastamist. Eelmisel korral 1992. aastal kiitis valijate ülekaalukas enamus heaks uue põhiseaduse. Nüüd peame otsustama, kas täiendada Eesti Vabariigi põhiseadust nii, et Eesti saaks kuuluda Euroopa Liitu.

Homne valik määrab meie tulevase arengutee. Kui valijate enamus ütleb homme ''jah'', siis läheme edasi stabiilset tõusuteed. See viib meid järgmise aasta 1. mail maailma suurima riikide ühenduse ja rikkaima ühisturu täisliikmeks. Kui rahvahääletusel jääb peale ''ei'', siis seisame uudse olukorra ees, mida pole kogenud veel ükski sama teed käinud riik. See tähendaks olulisi muutusi Eesti sise- ja välispoliitikas ning uute suundade kiiret otsimist.

Täna õhtuks peaksid olema esitatud kõik väited Euroopa Liidu poolt ja vastu. Arutleme nendest olulisemate üle veel kord üheskoos.

Senise arutelu keskne teema on olnud Eesti iseseisvus. Euroopa Liidus Eesti iseseisvus ei kao, vaid omandab uue mõõtme. Hakkame ju iseseisva liikmesriigi kodanikena osalema otsuste tegemisel, mis mõjutavad ka teiste Euroopa rahvaste elu.

Ka siis, kui jääme Euroopa Liidust välja, peame arvestama oma elu korraldamisel Euroopa Liidu seadusi, sest seda nõuab meie assotsiatsioonileping. Sellest lahtiütlemine aga ähvardaks Eestit üksijäämise ja isolatsiooniga. Siin Läänemere idakaldal oleks seda küll vastutustundetu soovida.

Küsigem, kummal juhul on meie iseolemine kindlam: kas osaledes
liikmesriigina kõigi tähtsate küsimuste otsustamisel või korraldades oma elu meie osaluseta tehtud otsuste järgi? Vastaksin kõhklemata, et veerandsaja riigi seas võrdsena Euroopa Liidu tulevikku kujundavate otsuste vastuvõtmisel.

Keegi võib ju väita, et NATO annab piisavad tagatised meie iseseisvusele ja julgeolekule. Väikeriigi stabiilsus ja julgeolek ei vaja siiski ainult turvatagatisi võimaliku sõjalise ründe vastu. Tänases avatud ja põimunud maailmas võivad riikide julgeolekut mõjutada hoopis uued, märksa raskemini tõrjutavad ohud. Neile saavad riigid edukalt vastu seista ainult koostööd tehes. Euroopa Liidus olles on Eestil hoopis rohkem võimalusi tõrjuda tänapäeva julgeolekuohte.

Normaalseks eluks ja inimeste elujärje tõusuks vajaliku stabiilsuse loob majandusareng. Euroopa Liidus avanevad Eesti kaupadele uued turud, see aga paisutab eksporti ning lisab ettevõtetes uusi töökohti. Kui inimestel jätkub tööd ja nad saavad paremat palka, tunnevad nad end turvalisemalt. Majanduse ja elanike jõukuse kasv suurendab omakorda riigi maksutulusid ning see lubab tõsta ka pensione ja toetusi.

Eesti areng viimastel aastatel on olnud kiire suuresti tänu välisinvesteeringutele ja usalduse tõusule meie riigi vastu. Usaldus tugines teadmisele, et Eesti on valinud stabiilse arengu tee ja soovib saada Euroopa Liidu liikmeks. Lisaks on hulgaliselt välisraha tulnud Euroopa Liidult toetustena, mis liitumise järel mitmekordistuvad.

Raske on ette kujutada, kuidas me suudaksime ilma nende toetusteta parandada ja ehitada teid, tõhustada keskkonnakaitset, edendada maaelu, tuua Eestimaa asulatesse puhta joogivee või lahendada muid okupatsiooniaastatest päranduseks saadud probleeme. Pole ühtki mõistlikku seletust, miks peaksime käituma hoolimatult oma järeltulijate suhtes, kes võiksid elada Euroopa Liidu rahvastega võrreldavates tingimustes.

Just lastele ja lastelastele tulekski mõelda, kaaludes, missugune on Eesti jaoks parim valik. Kui vanem põlvkond ehk ei saa osa kõigist Ühis-Euroopas loodavatest hüvedest, siis nemad kindlasti.

Head kaasmaalased,
arutelude käigus esitati ka küsimusi, kas Eesti saab Euroopa Liidus hakkama. Muidugi on meil olnud väga vähe aega oma elu seada. Kuid ka meil on saavutusi, kogemusi ja väärtusi, mida teised hindavad ja mida saame Euroopa Liidus jagada.

Euroväitlustes oli vahest liiga sageli esiplaanil raha ja otsese kasu rehkendamine. Ilmselt ei saa liitumisest tulenevaid võite ainult niisugustes ühikutes mõõta. Teisiti ei oleks astunud seni viimase laienemisega Euroliitu rikkad maad Austria, Rootsi ja Soome. Peale julgeoleku- ja majandusruumi eeliste pakkumise on Euroopa Liidul oma liikmetele ka muid väärtusi jagada.

Euroopa kultuuril, inimõigustel ning demokraatial põhinevad ühised väärtused ja sihid ühendavad rahvaid rohkem kui üksnes majanduslikud eelised. Eesti järgib neidsamu väärtusi ja püüdleb samade eesmärkide poole. Tahame elada turvaliselt ja jõukalt vabas demokraatlikus ühiskonnas. Sellest ka soov astuda Euroopa Liidu liikmeks.

Küllap nõustute, et liiga paljud meie kaasmaalased on üleminekuaja kiiretes muutustes kaotanud jalge alt kindla pinna. Nii nemad kui me kõik vajame suuremat stabiilsust. Siis suudame kiiremini parandada ka oma rahva elujärge, leevendada sotsiaalseid lõhesid ning jääda hariduse poole püüdlevaks ja omanäolise kultuuriga rahvaks. Parimad võimalused nende sihtide saavutamiseks on Euroopa Liidus, kus poliitikal on alati olnud sotsiaalne, inimesekeskne mõõde.

Hirm, nagu kaotaksime ühenduses oma rahvusliku omapära, keele ja kultuuri, on alusetu. Euroopa Liit kaitseb ja soosib rahvaste omanäolisuse säilimist ning erinevate kultuuride arengut nende mitmekesisuses. Mõni päev tagasi Eestit külastanud Soome president Tarja Halonen kinnitas, et liitumisega seotud kultuuripoliitilised mured ja kahtlused osutusid Soomes alusetuks. Soome kultuurielu on praegu mitmekesine, elav ja tugeval professionaalsel alusel. Ka meie saame kasutada Euroopa Liidu sooduskeskkonda. Samuti võime tunda uhkust, nähes eesti keelt tõusmas Euroopa Liidu ametliku keele seisusse.

Kõik eelöeldu ei saa meile osaks tööta ja iseenda pingutuseta. Ükski teine rahvas ei hoia meie emakeelt ega kultuuritraditsioone. Tabavalt sõnastas selle Anton Hansen Tammsaare: ''Mugavam ja kergem on olla nagu teised, sest seda võib rahaga osta. Omapära nõuab tööd, nagu kõik kuldsed asjad. Ometi, kui tahame kellegi silmis midagi maksta, peame olema rahvuslikult omapärased.'' Nii mõtles rahvakirjanik 1934. aastal, aga usun, et sedasama soovime täna meiegi.

Armas rahvas,
otsustavatel aegadel oleme ikka omavahel nõu pidanud. Tegime seda ka nüüd. Edasi läheb otsustamisõigus teie kui kõrgema võimu kandja kätte. Ma ei kahtle, et valite kindla arengutee ja turvalise tuleviku.


Presidendi kantselei
Kadriorus 13. oktoobril 2003


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee