In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President konverentsil "Rahvuslik enesemääratlus ja emakeeleõpetaja" Rahvusraamatukogus 9. septembril 2003
09.09.2003


Austatud Soome Vabariigi President!
Lugupeetud eesti keele õpetajad!

Minu jaoks on suur au kõnelda täna teie ees.

Rahvuslik enesemääratlus ka kõige kitsamas mõttes on seotud rahvusliku kultuuri ja emakeelega. Siiski tõdeme peaaegu iga päev, et vahetame üha rohkem informatsiooni inglise keeles. Kas ütleme, et dokument tuleb trükkida või printida, kas kiri tuleb seivida või salvestada?

Võiks küsida, kas sellel ongi tähtsust, kui töö saab tehtud. Ent mõelgem, kuidas mõjub emakeelt risustav keelekasutus rahvuskultuurile ja selle läbi rahvuslikule enesemääratlusele. Kas kõike ilma valikuta omaks võttes ei ole me oma rahvust kaotamas? Neid küsimusi on Eesti ajaloos varemgi esitatud.

Olen kindel, et me ei ole oma rahvust kaotamas, sest räägime ikka eesti keeles ja emakeeletunnid ei ole tunniplaanist kadunud. Meie rahvuslik jonnakus ei lase meil kaduda.

1926. aastal ilmus esimene Soome-Eesti hõimualbum. Muude artiklite hulgas on ka Friedebert Tuglase kirjutis eesti kirjanduse arenemisteedelt. Tuglas tsiteerib Kristjan Jaak Petersoni:

"Kas siis selle maa keel
laulutules ei või
taevani tõustes üles
Igavikku omale otsida?"

Me võime uskuda, et eesti keel on igikestev, kuid samas jääb ka selles kahtlemise võimalus.

14. septembril, tehes oma valiku, võtame ühtlasi kohustuse rahvuse ees. Meenutaksin siin Gustav Suitsu sõnu: "Enam kultuuri, enam euroopalist kultuuri!" Noor-Eesti niisugused vaated tugevdasid kindlasti rahvuslikku enesemääratlust ja väärtustasid emakeelt.

On tähelepanuväärne, et tänapäeval tuleb kirjandustunnis seletada õpilastele sedasama, mis oli kõne all sada aastat tagasi. Teil on ainulaadne võimalus teha seda eesti keeles. Kui teie õpetate oma õpilastele eesti keeles usku paljukeelelisse euroopa kultuuri, siis on ka saja aasta pärast elujõuline Kristjan Jaak Petersoni usk oma maa keelesse.

Olen teadlikult esitanud teie ees mitmeid küsimusi. Teate ju omast käest, et õpetaja peab vastama, sest õpetaja teab vastust. Kuid milline on õpetaja roll ühiskonnas? Emakeeleõpetaja ei ole ainult keele õpetaja. Ta kujundab ka suhtumist ja väärtusi, mis võimaldavad tunnetada maailma ja leida teistest kultuuridest väärtuslikku.

Meenutasin siin ka kirjamehi Eesti ajaloost. Nende inimeste töö ja tõekspidamised on see, millest veel tänagi räägime ja millest otsime tuge enese olemisele. Kuid teist igaühe roll koolis oma igapäevatööd tehes ei ole väiksem. Just teist sõltub, kas ja kuidas me edasi kestame; mil määral tunneme vastutust oma maa ja rahva ees; kas meile on tähtis rahvuslik enesemääratlus.

Lubage mul lõpetada Johannes Aaviku mõtetega: "Seepärast - kui me tõsiselt ja teadlikult tahame Eesti rahva ja riigi edu, siis olgem rahvuslased. Väikerahva liikmeil ei või rahvustunne olla kunagi küllalt intensiivne ja sügav. Kasutagem kõiki oma võimalusi ja kogu oma jõudu selleks, et teha oma rahvuskultuur väärtuslikumaks."

Kasutagem selleks keele abi, hoidkem oma emakeelt!
Lugupeetud president, lugupeetud õpetajad, tänan teid ja soovin kõige paremat!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee