In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President kooliaasta alguse puhul 1. septembril 2003 Eesti Raadios
01.09.2003


Austatud õpetajad ja hariduselu korraldajad!
Head õpilased ja lapsevanemad!

Täna on elevil kogu pere, sest algab uus kooliaasta. Pere pisimad vaatavad imetledes üles suure venna ja õe poole ning ihkavad ise sama tähtsana kooliraamatuid uurida. Isad-emad ja vanavanemad tunnevad omakorda uhkust, et suvega on lapsest äkki täiskasvanu saanud. Rõõmu teile kõigile nii algavast kooliaastast kui ka üksteisest!

Tänane päev kannab kalendris teadmiste päeva nime. Tervitan sel puhul kogu õppivat Eestit. Kümned tuhanded lapsed ja noored, aga ka täiskasvanud alustavad või jätkavad täna oma kooliteed. Omandatavad teadmised ja oskused loovad aluse tulevasele karjäärile. Need aitavad ka kohaneda üha muutuvate oludega.

Õppiv Eesti tähendab aga palju enamat kui koolihariduse saamist või täiendamist. See on väärtushoiak, ilma milleta pole mõeldav Eesti kestmine riigi ja rahvana.

Eesti tulevik on teadmistepõhises ühiskonnas. See tähendab kõigepealt igaühe juurdepääsu haridusele ja seejärel ka võimaluste võrdsust hariduse omandamisel. Nii nagu aasta tagasi, tuleb aga paraku tänagi tõdeda, et liiga paljude noorte inimeste haridustee jääb pooleli. Eriti suurt muret teeb lubamatult suur põhikoolist väljalangevus. Ent just need noored on vastuvõtlikud narkootikumidele ja alkoholile. Samuti on see riskirühm sageli seotud kuritegevuse ja AIDS-i levikuga. Ma olen veendunud, et sotsiaalne kontroll toimib seda tõhusamalt, mida rohkem noori on hõivatud õppimisega.

Teadmistepõhine ühiskond tähendab aga sedagi, et rohkem tuleb panustada inimeste arenguvõimalustesse. Maailmas ringi vaadates näeme, et sellest põhitõdemusest lähtunud riigid on kiiresti edu saavutanud. Haridus on ka väikese Eesti jaoks peaaegu et ainus kestva arengu võimalus. Seda peab silmas ka peatselt valmiv ja loodetavasti võimalikult laiapõhjaliseks kujunev ühiskondlik lepe. Leppe keskmes on just meie rahva tulevik - lastega perede kindlustunne ning hea hariduse kättesaadavus.

Nimetan ainult mõned sammud, mis pole kuigi kulukad, kuid suurendaksid märgatavalt kindlustunnet. Need oleksid näiteks kodu rajamise programm lastega noortele peredele; tasuta koolitoit ja õpikud, tasuta huviringid ja muud mitterahalised toetused õpilastele. Head haridust tahavad ja väärivad ka maalapsed. Nii maal kui linnas tasub mõelda üld- ja kutsehariduse lähendamisele. Vähemalt pooltele keskhariduse omandanud noortele tuleks tagada riiklikult rahastatav õppekoht järgmises kooliastmes.

Loetlesin üksnes mõned punktid ühiskondlikust leppest, mille eesmärk on anda kõigile riigi elanikele võimalus osa saada loodud hüvedest. Ilusatelt sõnadelt tegudele oleme läinud siis, kui tuntavalt kasvab hariduskulutuste osakaal riigieelarves. Hariduse tõeliseks väärtustamiseks peaks aga haridusele eraldatav raha suurenema kogu järgneva kümnendi vältel 0,2 protsenti aastas.

Õppiv Eesti kui väärtushoiak on tähtis ka selle poolest, et see aitab meil kohaneda maailmas toimuvate muutustega, kaitsta oma huve ning säilitada oma nägu. Kahe nädala pärast, 14. septembril otsustab Eesti valijaskond, kas ta on valmis uuteks väljakutseteks. Kas me oleme valmis liituma Euroopa Liiduga?

Ma ei kahtle meie rahva enamuse valmisolekus. Eesti haritlased on juba rahvuslikust ärkamisajast alates rõhutanud meie hariduse euroopalikku mõõdet. Liitumine Euroopa Liiduga üksnes kinnitaks seda. Oluline on, et kui oleme isekeskis suutnud kõige tähtsamas kokku leppida, siis suudame edukalt kaitsta oma huvisid ka Euroopa Liidus.

Head kuulajad!

Tahaksin täna rõhutada sedagi, et omandatud teadmistel peab olema ka väljund oma riigis ja kultuuris. Hariduse olemuseks on ju traditsiooni taasloomine, keele ja kultuuri järjepidevuse hoidmine. Õppiv Eesti - see on tee kodanikuühiskonda. Kodanik olla tähendab võimet jagada midagi ühist: ühiseid põhimõtteid ja väärtusi, ühiseid mälestusi ja tulevikusihte, ühist keelt.

Haridus on ka valmisolek valikuteks. Erinevaid propagandakampaaniaid jälgides võib jääda mulje, et Eesti inimesel ja Eestil tervikuna on valida üksnes selle vahel, mida talle ette kirjutatakse. Nii see siiski pole! Aga sellest saame aru seda paremini, mida haritumad me oleme.

Seepärast, tervitades täna õppivat Eestit, tervitan ma ühtlasi niisugust Eestit, kus luuakse inimestele valikuvõimalusi. Eestit, kus osatakse hinnata iga inimese eneseväärikust ning tema tähendust riigi tuleviku kindlustamisel.

Armsad õpilased, õpetajad ja emad-isad, head õppeaasta algust teile!
Head uut algust meile kõigile!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee