| |
 | Ametlikud teated | | |
Vabariigi President külastas Kihnu saart10.07.2003
President Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel külastasid neli päeva kestval väikesaarte ringsõidul Kihnut, kuhu nad saabusid eile pealelõunal Manilaiult. Vabariigi President sai ülevaate saare elust mitme vestlusringi, kohtumise ja ringkäigu vältel.
Eile toimunud vestlusring andis ülevaate väikesaarte probleemidest. Arutelul nenditi, et uuel aastal kehtima hakkaval väikesaarte seadusel on laiem tähendus kui vaid väikesaarte jaoks, sest see käsitleb osalusdemokraatiat mistahes väikeses kogukonnas. Leiti, et see on ühelt poolt kogukonna enda küsimus, kuidas seda võimalust kasutatakse, kuid teiselt poolt ka riigi küsimus, kes peaks aitama kaasa saarte majandusliku ja kultuurilise jätkusuutlikkuse kindlustamisele.
Arutelu juhtinud vallavanem Johannes Leas arvas, et riik peaks toetama väikesaarte traditsioonilisi tegevusalasid, mitte ainult turismi. Samuti leidis ta, et maa ei tohi kujuneda hangeldamisobjektiks, ning vallal peaks olema maale eelisostuõigus.
Vabariigi President lausus, et esimene samm on teadvustada riiklikult saarte elulaadi ja keskkonna tõeline väärtus ning teine samm on leida vahendeid ja võimalusi nende säilitamiseks.
Pärnu maavanem Toomas Kivimägi arvas, et seadus ise loob alles eeldused oma õiguste eest seista ja arenguvõimalusi kasutada ning seaduse toimimiseks on vaja veel hulk rakendusdokumente välja töötada ja vastu võtta.
 Eile õhtul külastasid president ja proua Rüütel Kihnu vanimat elanikku Maria Köstrit. Samuti tutvuti Kihnu muuseumi, kiriku ja kooliga ning vaadati kohalike käsitöömeistrite näitust Mõnu talus. Päev lõppes rahvapeoga, kus Ingrid Rüütel esitles raamatut "Vana Kannel VII: 2 Kihnu regilaulud".
Täna hommikul kohtus Vabariigi President Kihnu sadamas kohalike kaluritega, kes tõstatasid mitu probleemi. Rannakalurid peavad konkureerima traallaevadega, seda olukorras kus ülimadalate kalahindade tõttu käib kaasaegsete püügivahendite soetamine üle jõu. Samuti ei kogune raha investeeringuteks ja garantiide nappus ei võimalda ka laenu võtta.
President Rüütli hinnangul stabiliseeriks turgu ja kalurite olukorda pikaajaliste kokkulepete sõlmimine, ning uusi võimalusi avaks ka Euroopa Liit.
Seejärel vestlesid Vabariigi President ja proua Ingrid Rüütel Kihnu rahvamajas kohalike ettevõtjate, vallajuhtide ja kohaliku kultuuri-ja hariduselu eestvedajatega Kihnu tänapäevast ja tulevikust. Saare elanikud nentisid, et traditsioonilised tegevusalad on tahaplaanile jäänud, inimestel puudub riigipoolne kindlus, et nendega oleks võimalik ka tulevikus elatist teenida. Tähtsaimaks sissetulekuallikaks on kujunenud turism, kuid see saab sellises suletud kogukonnas samuti areneda ainult traditsioonilise eluviisi baasil. Samuti leiti, et kuna sellises väikeses kogukonnas ei tasu ükski asi ise ära, peaks riik väikeste kogukondade haridust, folkloori, käsitööd, transporti, kalapüüki, looma-ja põllupidamist toetama. Ingrid Rüütel ja Ants Laansalu Põllumajandusministeeriumist kinnitasid, et seda kõike võiks toetada Euroopa Liit.
Kokkuvõtteks nentis president Rüütel, et nagu kalurid ja põllumajandustootjad, peaksid ka väikesaarte elanikud oma huvide esindamiseks koonduma. Samas peaks saarte eluviisi jätkumise tähtsust arvestama ka riik, seda nii eelarve ja maksustamise juures, kui ka tugiprogrammide koostamisel.
Keskpäevaks jõudsid president ja proua Ingrid Rüütel piirivalvekopteriga Kihnust Ruhnu.
Presidendi kantselei
Kadriorus 10. juulil 2003
|
| |
|
vpk.ee
