In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President X Riigikogu avamisel 31. märtsil 2003
31.03.2003


Armas Eesti rahvas!
Austatud Riigikogu, Vabariigi Valitsus ja Riigikohtu esimees!
Ekstsellentsid!
Daamid ja härrad!


2. märtsil teostas Eesti rahvas oma põhiseaduslikku õigust kõrgeima võimu kandjana ja valis teid, lugupeetud Riigikogu liikmed, neljaks aastaks oma esindajateks. Selle aja möödudes võtab rahvas korraks võimu jälle enda kätte ja annab hinnangu teie tööle. Selline on parlamentaarse demokraatia toimimise loogika.

Mandaadi teostada rahva asemel riigivõimu andis täna kokku tulnud Riigikogule 58,24 % kodanikest. Miks jäid valimistest kõrvale ülejäänud? On selle põhjuseks kindel usk, et Eesti areng jätkub rahva valitud iseseisvuse kursil, on see pettumus oma riigis või individualismi kapseldunud ükskõiksus? Need küsimused jäävad vastuseta, sest kõrgeim võim ei anna kellelegi aru ja ta ei pea kellegi ees oma valikuid põhjendama.

Valitud rahvaesindajatel tuleb aga selle üle tõsiselt mõelda ja muret tunda, sest rahva usaldus toidab parlamendi teovõimet. Selle nõrkus kätkeb endas ohtu riigi arengule ja toimivale põhiseaduslikule korrale.

Kirjutades täna alla oma ametivandele, annate te lubaduse jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. See lubadus on seotud suure vastutusega arendada õiguskorda, mis rajaneb Eesti riigi põhiväärtustele, ning legitimeerida rahvalt saadud võimu alusel riigi täidesaatev ja kohtuvõim.

Riigikogu tahe seob rahvusvaheliste lepingute kinnitamise kaudu meie riigi tihedasse rahvusvahelise koostöö võrgustikku. Riigikogule on antud pädevus otsustada ka sõja ja rahu ning riigile sõjaliste kohustuste võtmise küsimusi.

Kümnes Riigikogu alustab tööd ajal, mil kogu maailma üldsuse tähelepanu all on sõda Iraagis. See on paratamatult lisanud väärtustele rahu ja julgeolek uue mõõtme ka Eesti rahvusliku julgeoleku seisukohalt vaadates. Riikideüleseks nähtuseks on muutunud nii sõda ja globaalkatastroofide oht kui ka terrorism ja totalitaarsete režiimide vägivald oma rahva vastu, ükskõik millises maailma nurgas see ka ei toimuks.

Riikide ja rahvusvaheliste koostööorganisatsioonide eriarvamused maailma rahu ja julgeolekut ohustavate kriiside lahendamise suhtes on tänase maailma reaalsus. Seda, milliseid muutusi toob siin kaasa sõda, on täna veel keeruline prognoosida. Ent ma loodan, et rahvusvahelised organisatsioonid väljuvad kujunenud olukorrast endisest tugevamana. Selleks on aga vaja ka meie jõupingutusi, ja mis peamine - head tahet.

Olukord maailmas nõuab teravdatud tähelepanu ja kaalutletud tegevust nii Riigikogult, Vabariigi Valitsuselt kui ka Vabariigi Presidendilt. Eesti ajaloo õppetunnid on tuleviku jaoks hoiatava tähendusega. Need osutavad, et väikeste riikide võimalused mõjutada maailmapoliitika jõujoonte kujundamist on piiratud. Kuid ka väikeriik saab maailmapoliitikas nähtavaks ja arvestatavaks, kui ta arendab koostööd nendega, kes jagavad riikidevahelises suhtlemises tunnustatud väärtusi ja eesmärke.

Niisugusel taustal omandavad tänases maailmas uue mõõtme ja tähenduse ka rahvusvahelise õiguse väärtused. Neist lähtudes tuleb leida teid rahvusvaheliste kriiside lahendamiseks, riikidevahelise usalduse taastamiseks ja koostöö süvendamiseks. Tulemuslikus riikidevahelises koostöös peab usalduse mõõdupuuks saama üksteise huvidega arvestamine, võetud kohustuste täitmine ja vastutuse kandmine.

Tänases olukorras on meie rahvuslike huvide kaitse seisukohalt aktuaalsem kui kunagi varem liitumine NATO ja Euroopa Liiduga. Kuidas me suudame seal kanda liikmelisusega kaasnevaid kohustusi ja vastutust, see sõltub suuresti ka iga valitud rahvaesindaja tegevusest.

Riigikogul seisab ees lepingute ratifitseerimine Eesti liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga. See toob kaasa kohustuse tugevdada iseseisva Eesti riigi kaitsevõimet ja arendada valdkondi, mis Euroopa Liidus on jäetud liikmesriikide pädevusse.

Oma sõna Eesti liitumise kohta Euroopa Liiduga ütleb 14. septembril rahvas. On väga oluline, et selle eel toimuks aktiivne arutelu Eesti tuleviku üle ning täie vastutustundega analüüsitaks ka ajalookogemusi ja valikuvõimalusi.

Austatud rahvaesindajad!

Riigikogu koosseisude järjepidevust seob õiguskorras sisalduvate väärtuste järjepidevus. Üheksandal Riigikogul tuli lahendada keerulisi õiguspoliitilisi ülesandeid: lõpule viia eraõiguse reform, kehtestada euroopalikke traditsioone kandvad karistuspoliitilised põhimõtted ning asuda kõrvaldama mahajäämust avaliku õiguse arendamisel eraõigusega võrreldes.

Õigussüsteem on tervik, kus ühe osa eelisareng või mahajäämus pärsib õiguse regulatiivset toimet tervikuna. See on tunnetatav veel tänagi mitmes avaliku õiguse valdkonnas. Nii näiteks on riigihalduse keskset valdkonda reguleeriv Vabariigi Valitsuse seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus jäänud oma regulatsioonidega oluliselt maha avaliku halduse tasakaalustatud arengu vajadustest.

Stabiilses demokraatias on õiguskorra stabiilsus omaette väärtus. Riigis, kus püütakse kiiresti ületada poole sajandi pikkust mahajäämust õiguskorra arendamisel, kus muutuvad valikud ja võimalused, ei tohi õigusruum aja nõuetele jalgu jääda ja saada arengu piduriks.

Eesti õigussüsteemile nelja aastaga loodud lisa kannab põhiosas Euroopa Liidu õigusruumi väärtusi. Kuigi paljud seadused kannavad kiirustamisest jäänud traagelniite ja mitmed teistest riikidest ülevõetud lahendused kodunevad aeglaselt Eesti õiguskorras, väärib IX Riigikogu poolt tehtud töö lugupidamist ja tänu.
Riigikogu tegevuses on olulisel kohal ka erinevate eluvaldkondade suhete reguleerimine ja arengukavade väljatöötamine. Ka muude riigielu küsimuste lahendamisega, mis ei ole põhiseadusega antud täidesaatva võimu otsustada, on Riigikogul võimalus suunata arengut.

Strateegiliste arengukavade koostamine, nende vastastikuse koostoime tagamine ning eluvaldkondade õiguslik reguleerimine on ülimalt tundlik ala. Siin saab tegutseda ainult põhjalikule sotsiaalmajanduslikule analüüsile tuginedes ning kaugemale ulatuvaid tagajärgi prognoosides.

Kuidas on sotsiaalseid ja majanduslikke protsesse seaduste abil valesse voolusängi juhitud, seda näitab kas või regionaalse arengu ebaühtlus ja elukvaliteedi oluline langus mitmes Eestimaa piirkonnas. Seda on näha ka kutseharidussüsteemi nõrkusest, puudustest sotsiaal- ja arstiabi korralduses ja kättesaadavuses, teaduse ja kultuuri alafinantseeritusest.

Vastuvõetud seaduste ja kergekäeliste sügava analüüsita otsustega on küll kerge täita valimislubadusi, kuid nende elluviimine võib ajapikku kahandada mõne erakonna poliitilise kapitali ootamatult väikeseks. Nii on mõjunud ühepäevaperemehe mentaliteet meie piiratud ressurssidega ümberkäimisel, aga ka näiteks majanduse arengu seisukohalt strateegiliste elektrijaamade müümiskatse juhuslikele investoritele, mis peatati vaid üldsuse jõulisel survel.

Tundlik valdkond on ka maksupoliitika, mis on stabiilse majanduskeskkonna tuumaks. Mida suurem on seal kavandatav muudatus, seda kauem peaks see olema ette teada ning seda põhjalikumalt kõik mõjud ja kattevõimalused läbi analüüsitud. Sellistest põhimõtetest peab lähtuma ka Riigikogu.

Volitused maha pannud IX Riigikogu muutis põhiseadust, andes kohaliku omavalitsuse volikogudele võimaluse korraldada kohaliku elu küsimusi senise kolme aasta asemel neli aastat. Riigikogu riiulitele jäi aga president Meri algatatud põhiseaduse muudatus, mis käsitles Vabariigi Presidendi otsevalimist rahva poolt. Mitmeid arvestatavaid ettepanekuid põhiseaduse täiendamiseks tegi ka juba 1998. aastal töö lõpetanud põhiseaduse juriidiline ekspertkomisjon.

Möödunud aasta lõpus algatas Riigikogu põhiseaduse täiendamise seaduse, mille kohaselt võib Eesti kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. Selle täienduse vastuvõtmine rahvahääletusel 14. septembril kõrvaldab põhiseaduse tõlgendamisel formaalse takistuse Eesti kuulumiseks Euroopa Liitu. Samaaegselt annab see eesti rahva suveräänsete õiguste ja rahvuslike huvide kaitseks uusi võimalusi.

Taasiseseisvunud Eesti põhiseadus on üle kümne aasta olnud demokraatliku riigi õiguskorra ja ühiskonnakorralduse kindel alusmüür. Samas on Eesti riik läbinud kiire arengu, oleme muutunud koos muutuva maailmaga. Ilmselt küpseb juba täna tööle hakkava Riigikogu volituste ajal vajadus ja valmisolek alustada põhiseaduse terviklikku läbitöötamist, et vormida Eesti riikluse aluspõhimõtted rahva huve ja rahvuslikke väärtusi kaitsvasse riigiõigusliku mudeli kaasaegsemasse vormi.

Vabariigi Presidendi ja Riigikogu roll põhiseaduslikkuse kaitsmisel on mitmes mõõtmes võrreldav. Kaitsta põhiseadust, see on kaitsta oma riikluse aluspõhimõtteid, aga ka teiste riikide ja rahvaste valitsemiskogemuste põhjal loodud ning põhiseaduses sisalduvaid õiguslikke väärtusi.

Presidendina on mul tulnud Riigikogusse tagasi saata seadus, milles seadusandlik võim loovutas oma tegevusmaa vabatahtlikult valitsusele, seades sellega ohtu ühe põhiseaduses sisalduva aluspõhimõtte - võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtte.

Võimude lahusus ei ole võimude vastasseis, vaid see on aluseks tasakaalule, mis on mõõdetav usaldusega. Tasakaal ja usaldus on lähtepunktiks ka parlamendi koalitsiooni ja opositsiooni tegevuses. Riigikogu usalduse alusel saab võimude lahussüsteemis vastutusvõimelisena tegutseda Vabariigi Valitsus.
Lähiajal tuleb teil, lugupeetud Riigikogu liikmed, anda oma usaldushääletusega volitused peaministrikandidaadile uue valitsuse moodustamiseks. Konsultatsioonid Riigikogusse valitud erakondade esindajatega on aidanud mul selgitada usalduse jõujooned Riigikogus. Lähtudes meie põhiseaduse vaimust tagab üksnes stabiilne valitsus riigi järjepideva arengu ülimalt vastutusrikkal perioodil.

IX Riigikogu tegevus näitas, et valitsusvastutuse koorma all tehtud otsustused viisid tasakaalust välja arengu mitmes riigielu valdkonnas. Need muutsid usalduse jõujooni ka Riigikogus endas. Seetõttu ei jõudnud Riigikogu eelmise koosseisu alguses volituse saanud valitsus tähtaja lõpuni kanda vastutuse koormat. Samas tänan nii Mart Laari kui Siim Kallase valitsust, kes viisid Eesti arengu tänaste rajajoonteni.

Täna tööd alustava kümnenda Riigikogu järjepidevus ei ole seotud ainuüksi eelmise Riigikogu koosseisuga. See ulatub tagasi eesti rahva põhiväärtusteni ning seob meid kohustusega luua tingimused rahvuse ja kultuuri arenguks. Sama kohustus leidis väljenduse ühiskondliku kokkuleppe memorandumis, mille allakirjutamisega näidati head tahet saavutada üle erakondliku ja koalitsioonipoliitika ulatuv koostöö. See peaks kujunema heaks eelduseks kokkuleppe enda sõlmimisele ja ka kirjapandu realiseerimisele Riigikogu eelseisva nelja tegevusaasta jooksul. Kokkulepe peab saama kindlaks aluseks järgmisele, XI Riigikogule jätkusuutliku Eesti arendamisel.

Palju jõudu ja edu teile!
Kuulutan kümnenda Riigikogu esimese istungi avatuks.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee