In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi tervitus Eesti naisorganisatsioonide aastakonverentsi ''Eesti naised tegutsemas'' osavõtjaile 12. jaanuaril 2003
12.01.2003


Üks vanimatest kirjapandud mehe ja naise võrdõiguslikkuse manifestatsioonidest pärineb Vana Testamendi Esimesest Moosese Raamatust, millest loeme ''Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks!''

Kuigi meie esivanemateni jõudis ristiusk tule ja mõõga vahendusel, kinnitab meie rahvapärimus kui ka ajalooteadus, et läbi aegade on meie aladel ja siinsetes klimaatilistes tingimustes pidanud maarahva mehed ja naised võrdselt tööd rügama ja elu jätkuvuse eest vastutust kandma. Meie rahvalaulu traditsiooni kandjateks olid eeskätt naised, kes läbi oma loovuse jäädvustasid meie esivanemate igapäevast elu koos kõigi rõõmude ja muredega.

Õhtumaa kultuuris, mis meie ühise veendumuse kohaselt rajaneb olulisel määral kristlikule moraaliõpetusele, on naiste roll ja koht ühiskonnas teinud läbi pika ja keerulise arengu, kus varakristlik meeste ja naiste võrdsus sai esimese tõsisema poliitilise vormistuse alles ülemöödunud sajandi lõpus ja möödunud sajandi alguses, kui Euroopa riikides hakati naistele omistama valimisõigust. Eesti riigi sünd ja võrdne valimisõigus kinnitab, et eesti ühiskonna aegade jooksul kujunenud ühiselunormid ei olnud uue ajastu põhimõtetega vastuolus, vaid andsid ajaloolise tausta iseseisva riigi kodanike võrdsetele poliitilistele õigustele.

Nõukogude okupatsiooni ajal püüti meeste ja naiste võrdsust ideoloogilisel tasandil absolutiseerida. Kõrgetelt tribüünidelt kuulutati naiste õigust töötada mehistel aladel, saada meestega võrdset palka. Samal ajal olid aga naised topelt koormatud ja nende sotsiaalne staatus formaalne. Nõukogude süsteem reserveeris küll esindusorganeis naistele kindla arvu kohti, kuid nende kaasarääkimisvõimalused ühiskonnaelu muutmisel olid piiratud.

Eesti riigi taastamine tähendas ka naiste ja meeste tegeliku võrdsuse taastamist. Võrdsust tuleks eeskätt mõista võimaluste võrdsusena, sest loodus on mehed ja naised määranud täitma just neile omaseid rolle. Niisiis, peame püüdlema selle poole, et naised saaksid jääda naisteks ja mehed meesteks, kuid Eesti ühiskonnas ja riigis peaksid nende erinevad rollid olema seotud võrdse partnerluse kaudu.

Paraku peame tunnistama, et püüdlustele vaatamata seisame veel võrdsest partnerlusest kaugel. Oma ühiskondliku staatuse saavutamiseks peavad naised meestega võrreldes sageli läbima kahekordse tee. See on viinud mõttele kehtestada mõnede Põhjamaade eeskujul ka Eesti esindusorganites naistele tagatud kvoodid. Mina tahaksin loota meie rahva ajaloolisele mälule ja talupoja tarkusele, mitte ehk niipalju juriidilistele ettekirjutustele. Loodan, et meie ühiskond ja Eesti avalikkus mõistab niigi, et naiste kaasamine riigi poliitilisse juhtimisse ja valitsemisse toob kaasa nii vajaliku ühtsus- ja vastutustunde süvenemise, pehmete väärtuste ja lahenduste austuse, mis juba loomult elu jätkamisele orienteeritud naiste tegevuses esiplaanil.

Naiste kaugenemine ühiskonnaelust süvendaks Eesti poliitika võõrandumist rahvast. Seepärast tuleb toetada kõiki sellekohaseid foorumeid, konverentse, naiste organisatsioonide aktiivset tegevust - selleks et nende hääl mitte ainult ei pääseks kõlama, vaid osaleks igapäevaselt ühiskonnaelu dialoogis.

Eesti ajaloos pole eesti naised vajanud eestkostet. Vastupidi, elu kestmises siinmail võlgneme tänu paljuski just naistele. Kui see on aidanud kaasa meie püsimisele rahvana, siis on kõik põhjused sellist lähenemist edaspidigi toetada.

Soovin teie konverentsile loovat lähenemist ja kogu eesti naisliikumisele uute väljakutsete järgimist.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee