In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Taustinformatsioon Vabariigi Presidendi poolt 14. märtsil kokku kutsutud nõupidamiseks narkomaania ja HI-viiruse leviku tõkestamise küsimustes
14.03.2002


Narkomaania ja HI-viiruse laialdane levik on maailmas omandanud pandeemilise iseloomu. Majanduslik kahju, mille toob endaga kaasa AIDS-i epideemia, on võrreldav sõdade poolt tekitatud kahjuga. Ühe AIDS-i haige ravi arenenud riikides maksis juba 1997. aastal ligi 100 000 dollarit. Vaesemates riikides muutub kontrolli alt väljunud epideemia aga rahvuslikuks katastroofiks.

Eesti narkopoliitika aluseks on olnud Vabariigi Valitsuse poolt 1997. aastal heaks kiidetud ''Narkomaania ennetamise ning narkokuritegevuse tõkestamise poliitika (uimastipoliitika) põhimõtted aastateks 1997-2007'' ning nende põhimõtete alusel ametkondade tegevussuunad sätestanud ''Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm aastateks 1997-2007''. Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele 1995. aasta novembrist, on uimasti- ja alkoholipoliitika valdkonnas juhtivministeeriumiks sotsiaalministeerium.

1997. aastal võttis valitsus vastu esimese riikliku programmi ja arengukava HIV/AIDS ja teiste sugulisel teel levivate haiguste ennetamiseks. Seisuga 01.07.1997 oli Eestis registreeritud 70 nakatunut, nendest 16 AIDSi diagnoosiga. Kuid süstivate narkomaanide arv oli ajavahemikus 1994-1997 kasvanud järsult ning B- ja C-viirus-hepatiiti nakatanute arv oli juba selleks ajaks mitmekordistunud. See oli kindlaks märgiks, et HIV/AIDS-i epideemia võib süstivate narkomaanide hulgas puhkeda iga hetk. HI-viiruse levikut soodustavateks teguriteks peeti ka noorte varajast seksuaalelu, suurt alkoholi tarbimist ning prostitutsiooni kiiret levikut üle riigi piiride.

1997. aastal Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega heaks kiidetud ''HIV/AIDS ja teiste sugulisel teel levivate haiguste ennetamise arengukava aastani 2001'' seadis põhieesmärgiks HIV/AIDSi leviku piiramise ning teiste sugulisel teel levivate nakkuste arvukuse vähendamise.

Vastupidiselt kavandatule muutus 2000. aastal olukord kardinaalselt halvemuse suunas. Kokku registreeriti Eestis 2000. aastal 390 uut HIV-nakkuse juhtu; ligemale 90% nendest olid veeni süstivad narkomaanid ning 77 vahistatud. Nakatumised koondusid Narva ja Kohtla-Järvele; uusi nakkusjuhtumeid esines ka Tallinnas, Maardus ja Tapal. Enamiku uute nakatunute vanus oli 15-24 aastat, nad olid põhiliselt ühiste narkootikumisüstalde ja nõelte kasutajad.

2001. a. oktoobri seisuga oli aga registreeritud juba 1162 HIV-nakatunut. Asukoha järgi domineeris nakatumine Ida-Virumaal, eeskätt Narvas, ja Tallinnas. Sooliselt oli meeste ja naiste suhe 3:1, seejuures vanuserühmas 15-19 aastat - 2:1, 20-24 aastat - 4:1 ja 25-29 aastat 10:1. HIV-nakatunute vanuselise leviku sagedust iseloomustas põhiliselt 15-19-aastaste (38,2%), 20-24-aastaste (42,2%) ja 25-29-aastaste (9,2%) nakatumine. Harvem nakatusid 30-34-aastased (4,1%) ja kuni 14-aastased (2,7%). HIV-nakkuse levikut emalt lapsele on registreeritud kolmel juhul. Arvestades meie vägagi kriitilist demograafilist situatsiooni, osutab nii suur nakatunute arv noorte seas tõsisele kriisile.

14.veebruaril 2001 kuulutas sotsiaalministeerium välja HIV/AIDSi kontsentreeritud epideemia, mida iseloomustab 5% ületav HIV-nakkuse esinemissagedus narkomaanide subpopulatsioonis, kuid alla 1% esinemissagedus rasedatel naistel. Aastail 1998-1999, mil nakatumine oli sporaadiline, domineeris HI-viiruse homo- ja heteroseksuaalne levik. Alates 2000. aasta augustikuust, mil algas haigestumise järsk tõus, sai domineerivaks HI-viiruse levik veeni süstivate narkomaanide seas ühiskasutuses olevate süstalde ja nõelte kaudu. Käesoleval ajal on Eestis oletuslikult 15 000-17 000 heroiinisõltlast, neist Tallinnas 5000-6000. Ekspertide hinnangul kaasab iga narkomaan uimastiringlusse veel 5-7 inimest, mis kujundabki narkomaania levikust tõelise epideemia.

98% veeni süstivatest narkomaanidest on vene keelt kõnelevad inimesed, neist 86% mehed ja 14% naised (peamiselt veeni süstivate narkomaanide naispartnerid). Narkomaania ja HI-viirus ei tunne aga etnilisi piire ja värskeimad andmed kinnitavad, et heroiinisõltlaste hulk on kiiresti kasvamas ka eestlastest noorte hulgas.

Uimastite kasutamisega on tihedalt seotud üha suurenev kuritegevus. Kui siseministeeriumi andmetel oli 1999. aastal politseis registreeritud 297 uimastitega seotud kuritegu, siis 2000. aastal juba 1581, s.t. narkokuritegude arv oli ühe aastaga viiekordistunud. Statistika järgi on kolmandik registreeritud õigusrikkumistest toime pandud narkomaanide poolt (mõnede eksperthinnangute järgi isegi pooled ja enamgi). 2001. aasta kuue kuuga registreeris politsei ligi kaks korda rohkem narkokuritegusid kui 2000. aasta sama ajaga.

Käesoleva aasta jaanuaris koostas tervisekaitseinspektsiooni AIDS-i Ennetuskeskuse juhataja Nelli Kalikova aruande ''HIV/AIDSi ja teiste sugulisel teel levivate haiguste (STHL) ennetamise riikliku arengukava aastateks 1997-2001.a.'' täitmisest. Selles tõdetakse, et ennetustegevuse laiendamist ja sellega ka HIV-nakkuse epideemilise leviku piiramist takistas oluliselt programmi pidev alafinantseerimine, multisektoraalse koostöö puudumine ning HIV/AIDSi probleemi lahendamise delegeerimine ainuüksi sotsiaalministeeriumile. HIV/AIDS-i epideemia ei ole ainult meditsiiniline, vaid multisektoraalne, sotsiaalne ja majanduslik riikliku tähtsusega probleem, mille lahendamine on võimalik ainult juhul, kui võitlus narkomaaniaga ja AIDS-iga kujuneb riiklikuks prioriteediks ja sellesse kaasatakse erinevate valdkondade institutsioonid.

Oma 16. jaanuari 2002. aasta korraldusega nr. 33 kinnitas Vabariigi Valitsus ''HIV/AIDS-i ennetamise programmi aastateks 2002-2006''. Selles ulatuslikus dokumendis on kavandatud terve rida abinõusid, mille planeerimine on kavandatud riiklikul, kohaliku omavalitsuse ja ametkonna tasandil. Vastutus ja selle programmi juhtimine on pandud taaskord sotsiaalministeeriumi õlule. Samas on aga sotsiaalministeeriumi töö reorganiseerimise käigus muudetud AIDS-i Ennetuskeskuse alluvust ning vaatamata HI-viiruse väga kiirele levikule, ei ole suurendatud käesoleval aastal rahalisi vahendeid selle probleemiga võitlemiseks. Kogu programmi eelarve viie aasta peale (83 miljonit kr.) on ekspertide arvates ilmselt ebapiisav.

Tänini on suure töö ära teinud kolmanda sektori organisatsioonid, kes on raha taotlenud ja ka õnneks saanud rahvusvaheliste organisatsioonide ja programmide toel.

Tuleb aga tõdeda, et nii ulatuslike, epideemiliselt levivate probleemidega võitlemisel nagu narkomaania ja HIV/AIDS, ei saa loota niipalju väljastpoolt tulevale abile ja kodanikualgatusele, vaid tuleb mobiliseerida riiklikud institutsioonid ja vahendid, et saavutada soovitud tulemusi.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee