In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President pidulikul õhtusöögil Soome presidendipalees 20. novembril 2001
20.11.2001


Proua president, härra Pentti Arajärvi,
ekstsellentsid, daamid ja härrad!
Head sõbrad!

Oleme liigutatud südamlikust tähelepanust, mis saadab minu esimest riigivisiiti Soome. Selle poliitilise tähtsuse kõrval on mõjutanud, mõjutab täna ja ka tulevikus meie kohtumisi teadmine, et oleme samadest juurtest võrsunud ja samast soome-ugri puust kasvanud rahvad.

Soome - Eesti sild on püsinud vankumatuna vähemalt kaks ja pool tuhat aastat. Sellest ajajärgust - nagu on osutanud nii soome kui ka eesti rahvaluuleteadlased - pärineb vara-kalevalaline luule, sealt ulatuvad allikatena meieni ühised müüdid ja sangarid. Väinämöinen juhatab sisse Elias Lönnroti kogutud ja koostatud "Kalevala" ja Friedrich Reinhold Kreutzwald laenab eesti rahvuseepost kirjutades omakorda kannelt Vanemuiselt. Kullervot tuntakse kalevanpojana ja "Kalevipoeg" on ka eesti rahvuseepose nimi. Doktor August Annist, kes on kirjutanud mahukad monograafiad nii "Kalevalast" kui "Kalevipojast", on põhjusega tõdenud, et "Kalevala" pole mitte ainult ühissoomeline eepos, "mitte ainult muistse Soome ja muinas-Karjala, vaid ka muinas-Eesti hinge ja kultuuri monumentum, ainus aere perennius, mis meile kummalegi on säilinud nii suurena ja ühisena."

Ma ei alustanud oma pöördumist selle kauge, aga ka tänases vastu kajava ühismineviku rõhutamisega üksnes seepärast, et kinnitada kahe tõelise vennasrahva lähedust. Me märkame seda niigi igal sammul, meie keeltes, meie rohujuure tasandi kontaktides, peaaegu ühises majandusruumis, meie igapäevases läbikäimises.

Selle minevikuekskursiga tahaksin ma rõhutada aga ka seda, kui tähtis on tänases heitlikus, hirmudest tulvil maailmas hoida kinni püsiväärtustest, hoida umbe kasvamast oma allikaid.

Moodsaks sõnaks on saanud ühiskondade ja riikide arengu "jätkusuutlikkus". Aga sellel on tavakeeles ka hoopis lihtsam vaste - elujõud. Juba Oskar Loorits, eesti folklorist ja üks eestluse ideolooge on imetlenud soomlaste vitaalsust, seda, mida teie tunnete mõiste all suomalainen sisu ja mille keskkondlikuks vormijaks on olnud aastasadu lisaks metsale "tuhandete järvede maa avarus". Sealt arvab Loorits pärinevat soomlaste põhimõttekindluse, harmoonia ja rahu, õpihimu, enesevalitsuse ja suurejoonelisuse ning üleoleku tänapäevast, mis Looritsa sõnul tegevat kõigutamatuks usu soomluse igavesse püsimisse.

Me oleme saanud olla nende iseloomujoonte tunnistajateks Soome käitumises ühiskonna ja riigina, mille tõestuseks on Soome kõrge rahvusvaheline autoriteet, sotsiaalne heaolu ja tasakaal. See kõik innustab meid nägema Soomet oma eeskujuna mitmes valdkonnas.

Proua President! Teie rohketel külaskäikudel Eestisse eraisikuna, poliitikuna, välisministrina ja viimati ka Soome Vabariigi presidendina olete saanud jälgida Eesti arengut, mida mitmed kommenteerijad on võrrelnud Fööniksi linnu tuhast tõusmisega. Meil on tõepoolest põhjust uhke olla oma rahva üle, kes on pidanud mitmeid kordi nullist alustama ja kes on vastu võtnud uue aja väljakutsed ning kestnud kõik pained, mida ühest ühiskonnakorraldusest teise üleminek või - piltlikult väljendudes - ajalukku tagasitulek on meile asetanud.

Aga nii Teie, proua president, kui ka kõik teised Eestile kaasa elavad soomlased on kohanud ka Eesti niisugust palet, mis on ülekohtuselt alla jäänud arengusunnile. Eesti riigipeana tahan teha endast oleneva, et Eesti liiguks tuleviku suunas ühtsena ja et Eesti külalised ning sealjuures meie sugulasrahvas soomlased kohtaksid juba õige pea ka Lõuna-Eestit sama õitsva ja kaunina, nagu nad leiavad selle eest Tallinnas.

Proua President! Raske on üle hinnata Soome Vabariigi ja Teie isiklikku panust Eesti kaasamisel integreeruva Euroopa struktuuridesse. Tänades Teid ja Teie nimel kogu Soome Vabariiki selle eest, teame samas, et see ei tulene siiski ainult hõimutundest. Selles väljendub meie ühine soov tagada rahu ja julgeolek Läänemere piirkonnas, aga ka kogu maailmas. Maailmas, mida vaatamata meie ühistele või erinevatele päritoludele ja saatustele, on siiski vaid üks.

Lubage soovida Eesti Vabariigi, siinolijate, minu abikaasa Ingridi ja iseenda nimel Teile, lugupeetud president, ja Teie abikaasale õnne ja kordaminekuid Soome Vabariigi hüvanguks!

Daamid ja härrad!

Tõstkem klaasid Soome Vabariigi ja soome rahva õitsenguks!


Soome keeles:
Tasavallan presidentti Arnold Rüütel Suomen presidentin Tarja Halosen tarjoamalla juhlaillallisella 20. marraskuuta 2001


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee