In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President rahvusvähemuste ümarlaua istungil 15. novembril 2001 Sakala keskuses
15.11.2001


Austatud minister,
lugupeetud rahvusvähemuste ümarlaua liikmed,
Teie Ekstsellentsid,
kallid külalised!

Vaatamata Eesti omariikluse lühikesele ajaloole, on Eestil ometi arvestatav kogemus rahvusvähemuste poliitika alal. Tänu meie geopoliitilisele asendile on eestlaste kontaktid teiste rahvastega olnud juba muinasaegadest peale aktiivsed. Tõsi, ühelt poolt viisid need Eesti territooriumi vallutamise ja allutamiseni pikkadeks sajanditeks võõrriikide poolt, teisalt elasime sellest tulenevalt vahetus kokkupuutes teisi keeli ja kultuure esindavate inimestega ning meid valitsenud kuningriikides ja tsaaririigis kujutasime endast üsna väikest rahvusvähemust, kui kanda tänapäevased mõisted kaugesse minevikku. Üks on kindel, me oleme pidanud arvestama teistsuguste keelte ja kommetega, aga ka teiste võimu ja kõige sellest tulenevaga. Meil eestlastel on seega pikaajaline kollektiivne kogemus elada vähemusrahva ja rahvusena.

Kui Eesti saavutas 20. sajandi esimesel veerandil lõpuks omariikluse, oli Euroopas juba alanud demokratiseerumisprotsessid, ent 1925. aastal, kui Eesti Vabariik võttis Rahvasteliidu initsiatiivil vastu vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduse, olid Itaalias juba võimul fašistid, Nõukogude Venemaal bolševikud ja 1933. aastal haarasid Saksamaal võimu natsionaalsotsialistid. Maailm paisati uude suurde konflikti võitluses hegemoonia ja eluruumi eest.

Pärast II Maailmasõda sai meist rahvusvähemus Nõukogude Liidus, kus domineerivaks rahvuseks olid venelased. Nõukogude Liidus küll kõneldi kõigi rahvuste võrdsusest, kuid tegelikkuses teostati kõigi rahvaste ja kultuuride nivelleerimispoliitikat, mis pea sama valusalt puudutas ka venelasi. Selle tulemusena hävis Nõukogude Liidu territooriumil kümneid väikerahvaid, kelle kurba saatust on nüüd võimalik taastada üksnes ajaloolaste abiga.

Koos Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. a. tuli koheselt hakata tegelema ka rahvusvähemuste probleemidega. Olukord ei olnud kerge, sest Eestis elavate rahvuste esindajatel puudus sageli eestlastega ühine positiivne ajalookogemus, mida oleks olnud lihtne kiiresti realiseerida edukaks vähemusrahvuste poliitikaks. Tahan siinkohal avaldada tänu kõikidele ministritele, kes taasiseseisvas Eestis on rahvusvähemuste küsimusega tegelenud ning kelle töö tulemusena saame täna rääkida Eesti rahvusvähemuse poliitikast, institutsioonidest, mis peale riigi keskvõimu seda poliitikat teostavad.

Vähetähtis ei ole selles protsessis olnud Vabariigi presidendi juures loodud ja tegutsev rahvusvähemuste ümarlaud, mis kutsuti ellu 10. juulil 1993.a. Täna koosneb ümarlaua liikmeskond rahvusvähemuste ja erakondade esindajatest ning teadlastest, kes kõik kokku kujutavad endast tõsiselt arvestatavat ekspertkogu. Presidendi esindajana on Ümarlauas töötanud Ants Paju, Priit Järve, Vello Pettai ja Hagi Šein.

Presidendi ümarlaua tegevuse eesmärgiks on olnud välja töötada soovitused ja ettepanekud Eesti seadusandlikele ja täitevvõimu organitele vähemusrahvuste sotsiaalmajanduslike, kultuuriliste ja õigusprobleemide lahendamise kohta, integratsiooniprogrammi põhiküsimustes, kodakondsuse taotlejate, eesti keele õppimise ja kasutamisega seotud küsimuste lahendamiseks, ning kindlasti, rahvusvähemuste kultuurilise ja keelelise identiteedi säilitamiseks. Ümarlaud on esitanud soovitusi Vabariigi presidendile, Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele, samuti Riigikogu komisjonidele nende menetluses olevate seaduseelnõude kohta.

Probleemide põhjalikumaks läbitöötamiseks ja arutelude ettevalmistamiseks on Ümarlauas moodustatud töörühmad. Ümarlaua töösse kaasatakse sageli spetsialiste ja vaatlejaid. Ümarlaua töö vastu on pidevalt suurt huvi ilmutanud mitmed Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu organisatsioonid Eestis ja saatkonnad, kelle esindajad osalevad külalistena Ümarlaua avalikel istungitel. Ka on Ümarlaua istungite protokollid kättesaadavad Internetis.

Tahan südamest tänada kõiki esindajaid rahvusvähemuste ümarlaua juures aga loomulikult ka kõiki ümarlaua liikmeid, kes möödunud seitsme ja poole aasta jooksul on andnud oma parima, et oluliselt kaasa aidata Eesti Vabariigi rahvusvähemuste poliitika väljakujundamisel ja ka korrigeerimisel.

See töö ei ole olnud kerge ja paljud probleemid alles ootavad lahendamist.

Oluline on kinnitada üht, me jätkame oma tööd, püüame sellesse kaasata veelgi suuremat hulka asjatundjaid, rahvusvähemuste esindajaid ja olla veelgi intensiivsemas kontaktis nii seadusandliku kui täitevvõimuga. Sest kõigi meie püüdluste eesmärgiks saab olla üksnes vaba inimene vabas Eesti riigis, olenemata sellest, mis keeles ta mõtleb või kõneleb, millist usku ta omaks peab, või milliseid kombeid ta eelistab. Me peame õppima kokku hoidma nagu üks mesilaspere, sest meil on üks kodumaa, üks vabaduseaade ja üks soov kesta edasi ka kõige heitlikumate aegade kiuste.

Soovin Teile jõudu ja suuremeelsust inimest kõige lähedasemalt puudutavate ja väga delikaatsete probleemide lahendamisel.

Tänan teid!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee