In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President konverentsil ''Eesti ja Euroopa Liit'' 1. novembril 2001 Rahvusraamatukogus
01.11.2001


Austatud koneverentsist osavõtjad,
parlamendiliikmed!
Ekstsellentsid!
Daamid ja härrad!

Täna siin väärib meenutamist kõigepealt tõsiasi, et otsus alustada Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisi võeti konsensuslikult Riigikogu poolt vastu juba 1995. aastal, mis hiljem vormistati Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahel sõlmitud assotsieerumislepingus ning mis jõustus 18. septembril 1995. Meie otsus põhines meie sügaval ajaloolisel kogemusel, teadmisel, et Eesti on kuulunud Euroopa tsivilisatsiooni juba ligi tuhat aastat, kui siinsed alad ristiusustati. Seda saatis ka veendumus, et Eestil puudub globaliseeruvas maailmas alternatiiv oma tuleviku tagamiseks väljaspool Euroopa Liitu. Neis sammudes oleme võtnud mõõtu meie lähimatelt naabritelt Põhjas ja Läänes, Soomelt ja Rootsilt, keda on saatnud edu Euroopa Liidu liikmesriikidena. Soome Vabariik on viimaste andmete kohaselt maailma üks konkurentsivõimelisemaid riike.

Eesti taotlust võeti kuulda ja Eesti oli üks esimesi, kellega Euroopa Liit alustas liitumisläbirääkimisi. Täna võime öelda, et oleme jõudmas nende läbirääkimiste lõppfaasi. Suur osa läbirääkimiste peatükke on juba suletud.

Sellele vaatamata pole liikumine Euroopa Liidu poole aga olnud probleemidevaba, mida kinnitab ka vahepealne toetuse langus avaliku arvamuse küsitlustes. Üks põhjus on olnud rahva vähene informeeritus. Küsimus pole niivõrd selles, et Eestis ei tutvustataks piisavalt Euroopa Liidu olemust ja selle arenguväljavaateid. Euroopa Liitu puutuvaid materjale liigub ohtralt ja need on ka hästi kättesaadavad. Küsimus on võibolla hoopis selles, et rahvas pole täiel määral tajunud, milline saab olema Eesti asend Euroopa Liidus, millised arenguvõimalused sellega kaasnevad, aga ka milliseid muudatusi see endaga kaasa toob.

Igasugune tulevikustrateegiat määrav otsus saab rajaneda üksnes igakülgsel informeeritusel, poolt- ja vastuargumentide põhjalikul kaalumisel. Usume, et selles osas on meil veel palju teha. Loodan, et oma panuse annab ka massimeedia ja eriti Eesti avalik-õiguslik televisioon, kus sagedamini eetrisse minevad Euroopa Liitu käsitlevad vestlusringid ja muud sellealased valgustuslikud saated oleksid teretulnud.

Nii nagu mõjutab meid ajalooline kogemus meie liikumisel Euroopa Liidu liikmesriigi staatuse suunas, nii hakkab mõjutama see ka meie käitumist tulevase liikmesriigina.

Meie kogemus on rahva ja riigina kaua oma suveräänsuse nimel tegutsenud rahva kogemus. Me oleme mõistnud, et üksnes riiklik iseseisvus on tagatiseks eesti keele, kultuuri ja rahva säilimisele. Seepärast on ka mõistetav, et nii meie riigi sise- kui välispoliitika on suunatud eeskätt nende aksiomaatiliste eelduste teenimisele. Meie peame olema kindlad, et Euroopa Liidu liikmestaatus tagab nii meie rahva füüsilise kui ka kultuurilise kestvuse.

Euroopa Liidu põhimõtted ja senine praktika pole jätnud kordagi kahtlust, et see riivaks väikeriikide ja rahvaste õigusi. Ees seisavad aga tähtsad otsused, mille langetamisel soovib Eesti juba kaasa rääkida. Neid Euroopa Liidu organisatsioonilist alust ja otsuste langetamise mehhanisme puudutavaid otsustusi on saatnud mõttevahetused Euroopa Liidu struktuuriliste muutuste üle.

Nende arutluste taustal lubage väljendada lootust, et Euroopa Liit jätkab ka tulevikus niisuguse organisatsioonina, milles kõrvuti suurriikide ja rahvastega oleks kõigiti tagatud ka väikeriikide ja rahvaste identiteedi säilimine, kus suurte kõrval tunnevad end võrdsetena ka väikesed. Meie kujutluses vastaks sellisele organisatsioonilisele vormile kõige paremini riikide liit.

Daamid ja härrad!

Tänane konverents kinnitab taaskord meie põhimõttelist valmisolekut jagada ühiselt Euroopa saatust. Eesti liitumine Euroopa Liiduga on ühelt poolt ajaloolise õigluse taastumine, teiselt poolt on see aga loominguline väljakutse Eesti rahvale ja riigile, mis võimaldab tõestada meile ja meie partneritele, et ka väikeriikidel on oma kindel koht Euroopa ja maailma turvalise tuleviku tagamisel.

Tänan teid tähelepanu eest!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee