In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Kaitseliidus 9. oktoobril 2001
09.10.2001


Austatud president Lennart Meri!
Lugupeetud Kaitseväe juhataja!
Austatud Kaitseliidu ülem!
Austatud kaitseliitlased!
Daamid ja härrad!


Pühapäeval alustasid Ameerika Ühendriigid sõda rahvusvahelise terrorismi tugipunktide vastu. Selles sõjas toetavad Ameerika Ühendriike nii tema partnerid NATO-st kui ka enamik arenenud riikidest. See näitab, et rahvusvaheline terrorism ei ole ainult Ameerika Ühendriikide probleem. Eestis võib meile tunduda, et kõik see on kuskil kaugel. Nii tundus ka New Yorgi ja Washingtoni elanikele. 11. septembril muutus maailm. See maailm muutus ka meie jaoks. Täna peame me näitama, et oleme valmis kaasa aitama ühtse julgeoleku tagamisele, siis toetavad meid ka teised.

Eesti liitumine NATO-ga on meie välis- ja kaitsepoliitiline prioriteet, mida ma tugevalt toetan. Kavatsen töötada selle nimel, et Eesti saaks kutse Põhja-Atlandi Liitu 2002. aastal toimuval Praha tippkohtumisel.

Austatud kaitseliitlased.

Iga eesti mehe aukohus on kaitsta oma kodu. Kaitseliit on olnud samasugune maasool nagu on olnud õpetajaskond. Sinna kuulumine tähendab privileegi ja üldrahvaliku kaitsetahte kujundajana on Kaitseliidu rolli võimatu ülehinnata.

Eesti iseseisvuse taastamisaegu kümme aastat tagasi alustasime ka riigikaitsekorraldust praktiliselt nullist. Meil puudus ohvitserkond, polnud välivorme ega isegi sõduritekke. Riik vajas aga kaitset ja ka välisilm vajas märku meie kaitsevalmidusest.

Meie püüdluste tõsidusest kõneles see, et juba mõned kuud pärast augustiputši avanes mul võimalus Kadriorus kätte anda esimesed sõjajärgsed Eesti Vabariigi ohvitseriauastmed. Taasiseseisvunud riigi esimesel iseseisvuspäeva paraadil seisid Vabaduse väljakul rivis just Kaitseliidu malevate ja piirivalve üksused, sest meie jalaväepataljonid olid alles loomisel.

Mäletan ka hästi Kaitseliidu taasseadustamist 1991. aastal. Kaitseliit oli küll vaprate ja isamaaliste inimeste algatusel juba taasloodud, ent seadustamist vajas Kaitseliit riigikaitselise organisatsioonina ja seda just eelkõige seepärast, et saaks ka juriidiliselt asuda täitma oma üliolulist rolli ühiskonnas.

Tänaseks on Eesti üles ehitamas euroopalikku riigikaitsesüsteemi. Vastu on võetud riigikaitse alusdokumendid, rajatud kõige hädapärasemad väljaõppebaasid ning moodne ohvitseride- ja allohvitseride koolitussüsteem. Ajateenistus on kujunenud iseenesestmõistetavaks lõiguks iga terve noormehe elus.

Juba aastaid oleme olnud suutelised osutama abi maailma kriisipiirkondades rahutagamis- ja rahuvalve missioonidel. Eesti on NATO kutse saamisele lähemal kui kunagi varem.

Sel põhjusel tuleb toetada ka riigikaitse eelarve hoidmist tasemel, mis võimaldaks rajada tõsiseltvõetavat riigikaitset ning demonstreerida kogu maailmale Eesti vankumatut tahet omariiklust kaitsta ning valmisolekut ühiselt tagada maailma julgeolekut.

Uus julgeolekupoliitiline situatsioon maailmas nõuab meie julgeolekudoktriini täiendavat läbitöötamist. Eesti kaitsestrateegia on vastu võetud käesoleva aasta alguses. Täna riigikaitse kõrgema juhina tahan veelkord meelde tuletada, et täitevvõim vastutab selle põhimõtete kiire elluviimise eest. Vesteldes kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsiga olen aru saanud, et peastaabis on kavandamisel konkreetsed plaanid totaalkaitse, mobilisatsioonisüsteemi ja kaitseväe arendamise osas.

Eesti julgeolekupoliitika aluseks olev totaalkaitse eeldab riigikaitse põhjalikku seotust kogu ühiskonnaga. Just totaalkaitse loob võimalused ja annab jõu võimaliku ründaja mõjusaks heidutamiseks ning agressiooni pidurdamiseks.

Teisisõnu tähendab totaalkaitse seda, et kriisiolukorras on riigi ja rahva eest valmis välja astuma kogu meie ühiskond kõigi oma ressurssidega. Nii oli see Vabadussõja aegadel, nii peab see jääma kehtima edaspidigi.

Eesti demokraatia eripäraks on ta relvastatud rahvas. Mitte iga riik maailmas ei julge usaldada rahva kätte relvi oma kodu ja kodumaa kaitseks. Eesti riik julgeb. Eesti sõjaline kaitse toetub kindlalt just Kaitseliidule kui totaalkaitse ühele tugisambale ja kogu rahva kaitseväele kui teisele tugisambale.

Viimase aja arvamusküsitlused näitavad riigikaitsetahte rõõmustavat tõusu meie kodanike kõigis sotsiaalsetes gruppides. Seegi on Kaitseliidu üks teeneid.

Olen olnud aastaid Kaitseliidu vanematekogu liikmena selle organisatsiooni tegevuse juures ja julgen seda kindlalt väita. Kuid Kaitseliidu roll ei saa piirduda ainult sõjalise väljaõppega. Võrdlesin juba oma pöördumise algul Kaitseliitu maasoolaga. See tähendab seda, et Kaitseliidu ülesanneteks on osalemine noorsoo isamaalises kasvatuses, spordi ja kultuuri arendamine ning naiste kaasamine riigikaitse ülesannete juurde. Nii nagu see oli enne 1940. aastatki. Tähtsaks ülesandeks on osalemine loodus- ja muude õnnetuste ning suurte avariide tagajärgede kõrvaldamises. Seega on Kaitseliidul on oluline roll igatpidi turvalise Eesti loomisel. Hiljutine terrorirünnak Ameerika Ühendriikidele üksnes kinnitas sisemise ja välise turvalisuse lahutamatust. Või nagu minu eelkäija Lennart Meri tavatses pidevalt rõhutada: julgeolek on jagamatu.

Täna oleme me siia kokku tulnud selleks, et anda ametist lahkunud president Lennart Merile üle Kaitseliidu kõrgeim aumärk - Kaitseliidu Valgeristi esimese klassi hoolsusmärk. See märk on asutatud 1929. aastal ja selle märgi kõrgeima, esimese klassi, annab Kaitseliit esmakordselt. Lennart Meri teeneid Eesti riigikaitse taasloomisel ja Kaitseliidu tugevdamisel on vaieldamatud. Tänaseks on meil tekkinud üle-eestiline toimiv organisatsioon, mis on üle saanud kasvuraskustest ja võidab iga aastaga suurema toetuse Eesti inimeste seas. Selle eest tahan tänada kõiki siin viibijaid. Alati ei ole need sammud olnud nii pikad, nagu nad võinuksid olla. Osa aega on kaotsi läinud vaidlustes selle üle, milles ollakse juba ammu tegelikult kokku leppinud. Nüüd peaks vaidluste aeg olema möödas. Edasises arengus tuleks järgida senisest tõhusamat tempot, sest ajalugu ei pruugi meile kolmandat võimalust kinkida.

Selleks soovin meile kõigile jõudu ja üksmeelt!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee