In English

Vabariigi President
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi rahvusvähemuste ümarlaua väljasõiduistung ja töökoosolek Sillamäel 11. aprillil 2006

Võtsid osa: Vabariigi President, Andra Veidemann, Kersti Murdvee, Nelli Kalikova, Agu Laius, Margarita Ostroumova, Rafik Grigorjan, Aleksander Dusman, Jüri Tammaru. Liidia Kõlvart, Rafik Grigorjan, Cilja Laud, Mati Salundi.

Päevakord: venekeelsete gümnaasiumite osaline üleminek eesti õppekeelele 2007 aasta 1. septembril.
Avasõnad Andra Veidemannilt – tuletagem meelde, et Sillamäe on olnud väga haritud linn – kõrgema haridusega inimeste osakaal selles linnas on olnud väga kõrge.

Sissejuhatus Vabariigi Presidendilt:
Eesti ühiskonnale on väga vajalik, et suudame kaasa aidata ühiskonna integreerumisprotsessile. Seejuures on oluline näidata üles head tahet , et tehtav töö oleks tulemuslik. Protsessi on vaja kaasata asjatundjaid ning neid inimesi, keda see otseselt puudutab. Protsessis peavad osalema tingimata õpetajad.

A. Veidemann – teema käsitlus uue õppekava kontekstis on rahvusvähemuste ümarlaual väga vajalik. Keelt on võimalik omandada motiveerituse alusel.
C. Laud – haridus ja teadusministeerium on kaasatud siia protsessi väga tugevalt ja see on äärmiselt oluline.
M. Salundi – meil seisab ees eesti keele õppekava reformimine – selles valguses, kuidas vähendada koormusi ja kuidas tulemust tagada.
Põhiprobleemid:
1. õppeaasta pikkus
2. kuidas koolist väljalangemist vähendada?
3. koolide ettepanekud teemal, kuidas edasi
A. Veidemann – ettepanekud dokumendiks arutatakse alati varem läbi, et tuleks maksimaalne tulemus.
C. Laud – meie peame olema näoga vene keelse kooli poole, küsimus on õpetajates, kuidas eesti keeles õpetada, kui keelt ei oska?
A. Veidemann – perekonnad on jätnud palju kohustusi kooli õlgadele, kuna suur tööhõive ja üksikvanemad ei suuda oma lapse aega piisavalt sisustada. Need õpetajad, kes töötuks jäävad, saavad seda osa kompenseerida kooli juurde rajatavate pikapäevarühmade läbi. Selle teemaga tegeleb ka integratsiooni sihtasutus.
C. Laud – noored peavad valdama riigikeelt. Keeleoskuse puhul on vajalik kahepoolne motivatsioon.
A. Veidemann – inimene peab tundma end vajalikuna. 8 aastat on integratsiooni sihtasutus teinud tööd. Põhiülesanded 2007 aastaks on:
1. õpetajad
2. lapsevanemad
3. lapsed
ainult koostöös tuleb tulemus.
Õpetajad peavad saama ka vastavat koolitust, et saavutada võimalikult hea tulemus. Miks mitte rakendada koolis tööle kooli konsultandid?
Peaks olema ka õpetaja käsiraamat kakskeelsest õppest.
A. Veidemann – vastan küsimusele, mida on palju esitatud – miks just need ained? Aga sellepärast, et see annab Eestist ülevaates, vaja on elust rõõmu tunda!
A. Dusman – pean oluliseks rõhutada õppekavas multikultuurset ühiskonda. Meil on kultuuride paljusus olemas ja selle toetamine on oluline.
L. Kõlvart – multikultuurilisus ei tähenda vaid vene keelt.
R. Grigorjan – iga reform peab olema sotsiaalne protsess. Jutt on ju meie tulevikust. Sotsialiseerumine on tulemuslik, kui see on kultuuriline protsess.
Svetlana Sborogovatova , Ahtme kooli direktriss – toon näiteid, kuidas Ahtme koolis on see protsess läbi viidud. Kuidas integreeruda ühiskonda: näited on toodud Ahtme Gümnaasiumis tehtud tööst:
1. peab olema tagatud püsiv areng
2. estica
3. tunniväline töö
4. kultuur ja seadusandlus
5. hariduse kvaliteet
Luua kõik tingimused selleks, et kõiki õppeaineid saaks õpetada tulevikus eesti keeles. See annab positiivse tulemuse. Ahtme kool on saanud toetust kohalikult omavalitsuselt. Maateadust õpetatakse paralleelselt eesti ja vene keeles. Ahtme koolis saavad õpetajad 20% lisatasu, kui õpetavad eesti keeles. 74% õpetajatest on selles programmis positiivselt meelestatud. Vajalik on konsultandi teenus ning ümberõpe. Õpilased on oma eesti keele oskusega väga rahul. Nii saab tagatud ka hariduse kvaliteet, mida kõik peavad väga oluliseks. Oleme võtnud oma koolis eesmärgi, et kõik tuleb teha laste heaks.
A. Dusman – kuulakem värskeid ideid, mis on meie roll selles protsessis.
Eesti haridusprobleemid on regionaalse iseloomuga. Koolikriis ei ole vaid eesti teema, vaid Euroopa Liidu riikides väga aktuaalne.
Arutelu antud teemal.
Ukraina on selle koolireformi antud teemal üle elanud 5 aastat tagasi ja valutult. 1.klassist alates on ukrainakeelne õpe. Iga riigi valitsus peab oma valmisolekut tõestama.
Narva kultuuriseltsi esindaja pr.Matvejeva – Narva on vene linn. Miks meil on vaja eesti keelset õpet, kui ainult vene keel on kõikjal, selles keeles saab elu suurepäraselt korraldada. Millegipärast siiski panevad vene perekondade vanemad oma lapsed eesti lasteaeda ja panevad oma lastele eesti nimesid. Nüüd on see protsess hoogu saamas ja muutus on toimunud inimestes endis. Tuleb austada seda maad, mis hariduse annab.
A. Veidemann – selles protsessis on tähtis, et venelane ei hakkaks eestlaseks.
Arutelu.
Kokkuvõte:
Ida-Virumaa hääl peab olema selles protsessis kosta, ei tohi unustada inimesi, kes selle tööga iga päev kokku puutuvad. Oluline leida motivatsioon, seda kahepoolselt.
Kas Eesti tulevik on kakskeelne kool või eesti keelne kool?

Üleskirjutus: Kersti Murdvee

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee