| |
 | Ametlikud teated | | |
Vabariigi Presidendi Kantselei vastus Eesti Ekspressis ilmunud artiklile05.09.2006
Ajaleht Eesti Ekspress kasutas 31. augustil 2006 Desintegraatori teemal avaldatud artiklis arhiividokumente ekslike järelduste tegemiseks, mille abil püüti kahtluse alla seada Arnold Rüütli süümevannet. Dokumentide ja kaasaegsete selgitustega tutvumine võimaldab Vabariigi Presidendi Kantseleil teatada, et Eesti Ekspressis avaldatud kirjavahetusel ei olnud Johannes Hindi represseerimisega seost.
Johannes Hindi ja Desintegraatori juhtumi puhul tuleb arvesse võtta, et ettevõte oli erisuhetes NSV Liidu ministrite nõukogu ja plaanikomiteega, kuigi see kuulus vormiliselt Eesti Kolhoosiehituse (EKE) süsteemi. Seetõttu kasutas Desintegraator ka üldreeglitest suuresti erinevat tegutsemisvabadust. Teisalt oli see üks väheseid ettevõtteid N Liidus, kel oli koostöö välisfirmadega.
Salajaste dokumentide nõuetekohast hoidmist asutustes ja ettevõtetes kontrollinud julgeolekuorganid avastasid Desintegraatoris eksimusi tollal kehtinud reeglite vastu, millest ENSV julgeolekujuht informeeris ministrite nõukogu. Mõistetav, et sellele tuli vastata ja tööülesannete järgi tegi seda valitsusjuhi asetäitja, kes valdkonna eest vastutas. Suur osa kohalike riigiasutuste kirjavahetusest ja dokumentidest oli tollal venekeelne ning varustatud märkega 'salajane'.
Täna tehtud avalduses märgib president Arnold Rüütel: ''Totalitaarses süsteemis loodi kõigis välismaailmaga suhelnud ametkondades, suuremates ettevõtetes, kõrgkoolides ja teadusasutustes salajaste dokumentidega tegelemiseks eriosakonnad. Ka Desintegraator kuulus niisuguste hulka, ja ENSV juhtide võimuses polnud seda süsteemi muuta.''
Olusid mitte tundev või neid pealiskaudselt käsitlev ajakirjanik võib niisugust materjali esitada küll jahmatava paljastusena, kuid võib ka põhjustada uut ülekohut, kui olnud perioodi üksikasjad asetatakse kriitikavabalt tänapäeva konteksti.
Johannes Hindi armuandmispalve kohta võib paraku teatada, et see ei jõudnud Arnold Rüütlini. Tollases ülemnõukogu presiidiumis avati küll vastav toimik, samuti küsiti ja saadi täiendavat materjali. Enne Johannes Hindi surma 5. septembril 1985 ei jõudnud aga taotlus arutamisele armuandmise komisjonis, rääkimata ülemnõukogu presiidiumist. Seega pole õige väita, nagu oleks Arnold Rüütel keeldunud Johannes Hindile armu andmast.
Loodetavasti leiab Eesti Ekspress võimaluse avaldada toodud selgitus tervikuna.
Presidendi kantselei avalike suhete osakond
Kadriorus 5. septembril 2006
|
| |
|
vpk.ee
