| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Eesti taasiseseisvumise 15. aastapäevale pühendatud õhtusöögil suursaadikutele 20. augustil 2006 Kadrioru lossis20.08.2006
Austatud Riigikogu esimees, peaminister,
ekstsellentsid,
daamid ja härrad!
Täna hilisõhtul möödub 15 aastat ajaloolisest hetkest. Tollane Eesti Ülemnõukogu, ületades riikliku iseseisvuse taastamise keeruka protsessi käigus ilmnenud vastuolud ja erimeelsused, kinnitas Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ning taotles diplomaatiliste suhete taastamist.
Sellest hetkest oli 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti riik taas vaba. Võisime asuda õiguslikku järjepidevust kinnistava ning maailma demokraatlikke arenguid arvestava põhiseaduse väljatöötamise ja riigi ülesehitamise teele. Selles töös saime tugineda neile eelpõhiseaduslikele aktidele, mida olime loonud juba alates 16. novembrist 1988. aastast.
Sündmuste areng 1991. aasta augusti lõpus ja septembri alguses oli kiire ning selges kontrastis mõningase nõutusega, mida tunti paljudes pealinnades veel enne 20. augusti. Mõne päevaga toimus maailmapoliitikas kardinaalne murrang, mis nõudis otsustajatelt perspektiivitunnet ja valmidust võtta vastutust.
Eesti pöördumised maailma riikide poole diplomaatilise tunnustuse saamiseks leidsid kiiret vastukaja nii läänest kui idast. Tahan eraldi tänada Islandit, kes kõige esimesena langetas Eesti taastunnustamise otsuse. Sel oli palju laiem tähendus kui vaid kahe riigi suhted – sisuliselt lõhuti nii aastakümnete jooksul kivistunud mõtteline piir rahvusvahelistes suhetes.
Lühikese ajaga võttis Eesti koos Läti ja Leeduga uuesti sisse oma koha vabas maailmas, avas ukse ÜRO-sse ja mitmesse muusse rahvusvahelisse organisatsiooni. Tänan taas kord neid riike, kes olid okupatsiooni ajal jäänud kindlaks mittetunnustamispoliitikale. Ameerika Ühendriikides oli Eesti Vabariik kogu aeg esindatud. Suursaadik Ernst Jaaksoni legendaarne elutöö Eesti heaks on aegumatu väärtusega eeskuju erilisest pühendumisest.
Daamid ja härrad,
15 aastat on piisavalt pikk aeg, et vaadata tollaseid sündmusi ajaloolises raamistikus. Selle kohta on ilmunud mälestusraamatuid ja tehtud filme, koostatud ka mõni teaduslik uurimus. Siiski on veel palju tööd ees, et ühendada meil Eestis 1991. aastast kujundatud pildid ning rikastada need teadmistega Euroopast ja maailmapoliitikast tervikuna.
Ühtlasi on vaja adekvaatselt jäädvustada Balti rahvaste panus 1980. aastate lõpu ning 1990. aastate alguse maailma ajaloos. Kolme väikse rahva vabadusvõitlus oli sel perioodil palju mõjuvam, kui seda võiks eeldada nende rahvaste suurusest. Me kiirendasime toonaste sündmuste kulgu ja kasutasime toimivate suurte protsesside avatud võimalusi.
Olen veendunud, et paljuski peitus meie jõud Eesti, Läti ja Leedu ühistegevuses. See muutis meie tegevuse maailmas nähtavamaks ning suurendas igaühe edu. Meie koostöökogemus on väärtuslik pagas, millele on lisandunud üha uusi elemente. See on ka kogemus, mille tundmaõppimine võiks ehk tuua positiivseid arenguid riikidevahelistesse suhetesse maailma eri paigus.
1991. aasta augustisündmustest on avaldatud ka lihtsustatud käsitlusi, mille kohaselt varises NSV Liit ühel hetkel lihtsalt kokku oma sisemiste probleemide all. Nii võib jääda mulje, nagu oleks Balti riikide vabaduse taastamine ja edasised arengud vaid õnneliku juhuse tulemus. Sellise ühekülgse lähenemisega ei saa ma nõustuda.
Osalisena toonastes protsessides rõhutan, et Balti ja samuti Kesk-Euroopa rahvaste järjekindel võitlus oma iseseisvuse eest murendas NSV Liidu ülemvõimu ja purustas lõpuks seda riiki koos hoidnud kütked. See protsess mõjutas maailma üldsuse suhtumist ja näitas teed üha uutele vabadust ihkavatele rahvastele.
Me teame ajaloost, et vabaduse eest võideldes on rahvastel tulnud enamasti kanda ränki kaotusi. Seetõttu tahaksin ma esile tõsta Eesti iseseisvuse taastamise rahulikku iseloomu. Me suutsime säilitada tasakaalukuse läbirääkimistel Moskva keskvõimuga ning siin asunud impeeriumimeelse viienda kolonni arvukate esindajatega, aga samuti augustipöörde korraldajate poolt kohale saadetud emissaride ja dessantväelastega.
Eestis õnnestus ka luua iseseisvuse eest seisnud jõudude laiaulatuslik liit. Selle ilmekaks näiteks oli Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi ühistegevus otsustavatel hetkedel.
Ekstsellentsid!
Mul on hea meel, et me saame tähistada oma riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva koos nii paljude riikide esindajatega. Oleme selleni jõudnud üksteist toetades.
Tänane Eesti Vabariik on rahvusvahelise suhtluse aktiivne osaline. NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigina on meie seisund parem kui kunagi varem ajaloos. Selle üle ei peaks me üksnes rõõmustama, vaid Eestil tuleb ka olla usaldusväärne partner ning täita vastutustundega oma kohustusi Euroopa Liidus, NATO-s ja teistes organisatsioonides.
Me panustame jätkuvalt rahu tagamisse, maailma erinevate piirkondade stabiilsesse arengusse ja demokraatlike väärtuste kaitsesse. Oleme valmis uute demokraatiate ülesehitamise heaks jagama oma kogemusi nii riikidevahelisest koostööst kui ulatuslikest reformidest.
Turvaline maailm, arenev Euroopa ning usaldusel rajanev koostöö riikidega, kes austavad vabadust ja demokraatlikke väärtusi, on eesmärgid, mida seadsime 15 aastat tagasi oma riigi iseseisvuse taastamisel. Nende kindlustamisse anname oma panuse ka täna.
Tõstkem pokaalid meie sõbralike ja üksteist toetavate suhete ning meie riikide edasise arengu eduks. Koostöö terviseks!
|
| |
|
vpk.ee
