In English

Vabariigi President
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Koosolek 17. mail 2006 Kadriorus

Juhatas Vabariigi President Arnold Rüütel

Võtsid osa:

Arvi Altmäe, Ülo Jaaksoo, Ain-Elmar Kaasik, Jüri Kann, Alar Karis, Kalev Katus, Signe Kivi, Peep Lassmann, Endel Lippmaa, Kalle Merusk, Eduard Raska, Jüri Sepp, Urmas Sutrop, Peep Sürje.

Kutsutud:

Kalev Timberg – Siseministeerium, sisejulgeoleku asekantsler;
Ülle Madise – Riigikontroll, II auditiosakond, peakontrolör;
Margus Kreinin – Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus, infrastruktuuri osakonna juhataja;
Jaanus Rahumägi – Riigikogu liige, Siseministeeriumi sisejulgeoleku nõukoja esimees;
Sulev Roosma – Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni president;
Mati Karelson – Tallinna Tehnikaülikool, matemaatika-loodusteaduskond, keemiainstituut, informaatika aluste õppetooli juhataja, professor; peaministri nõunik;
Rein Kuusik – Tallinna Tehnikaülikool, infotehnoloogia teaduskond, informaatikainstituut, informaatika aluste õppetooli juhataja, professor;
Tuuli Tang – Siseministeerium, sisejulgeolekupoliitika osakond, kriisireguleerimise büroo, nõunik;
Alina Undrits – Riigikontroll, II auditiosakond, vanemaudiitor;
Janno Veskimets – Riigikontroll, II auditiosakond, vanemaudiitor;
Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjoni liikmed: Anu Kasmel, Anna Markina, Tiina Raitviir;
Jüri Kaljuvee – Vabariigi Presidendi julgeolekunõunik;
Anu Randveer – Vabariigi Presidendi majandusnõunik;
Eero Raun – Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunik;
Arno Almann – Vabariigi Presidendi esindaja Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlauas.


Koosolekul käsitleti riigi sisejulgeoleku teemat.

Ministeeriumide ja maakondade riskianalüüside kokkuvõte

Siseministeeriumi julgeoleku asekantsler Kalev Timberg rääkis riigi valmisolekust sisejulgeoleku valdkonnas ja seda eelkõige läbi riskianalüüsi protsessi. Sisejulgeolek on riigi julgeoleku tagamise üks komponent kõrvuti sõjalise riigikaitse küsimustega ja seda valdkonda tuleks vaadata riigis kompleksselt, sest väga raske on tõmmata piiri sõjalise riigikaitse ja sisejulgeoleku kindlustamiseks täidetavate ülesannete vahel.

Ettekandes toodi välja riigi ülesanded hädaolukordades ja tutvustati hädaolukorraks valmisoleku ja reageerimisvalmiduse tagamiseks loodud meetmete süsteemi, kirjeldati kriisireguleerimissüsteemi.

2003. aastast alates on Eestis hinnatud riske. Ohtusid vältivaid või leevendavaid meetmeid, mida rakendatakse läbi tegevuskavade, ei saa välja töötada üksnes ühes ministeeriumis ega struktuuriüksuses, vaid need peab ette nägema kõikvõimalike eluvaldkondade pikaajalistes arengukavades. Kriisireguleerimine on tavalise jätkusuutliku tegevuse tagamine kõigis eluvaldkondades ja see peab toimima igapäevaselt.

Hädaolukorraks valmisoleku seaduse kohaselt on määratud riskianalüüsi tasandid.

Siseministeeriumi ülesandeks on teha iga-aastaselt riskianalüüsi kokkuvõte ja esitada see Vabariigi Valitsusele. Kokkuvõtte üheks eesmärgiks on, et riskianalüüs peab olema üks dokumentidest, mis võetakse aluseks riigi eelarvestrateegia planeerimisel ja iga-aastaste eelarvete koostamisel. Riskianalüüs on iga-aastane regulaarne tegevus.

Ettekande lõpusosas tõi K. Timberg välja probleemid, mis ei võimalda kvaliteetselt hinnata võimalikke ohtusid ja tagada hädaolukorraks vajalikku valmisolekut.

Esitletud slaidid lisatud.


Eesti valmisolek hädaolukorras tegutsemiseks

Riigikontrolli peakontrolör Ülle Madise jäi napisõnaliseks Eesti hädaolukorras tegutsemiseks valmisoleku hindamisel. Audit ei ole veel lõppenud ja auditi standardi kohaselt poole pealt konkreetseid seisukohti ei sõnastata. Lõpphinnang plaanitakse anda selle aasta septembris.

Ü. Madise põhjendas, miks Riigikontrollis selle teema audit ette võeti.

Riigikontrollis vaadati avalikustatud kriisireguleerimise plaane ja kriisidokumente ning leiti, et nendes on kohati mõistelist ebaselgust, ka logistilisi vigu. Lisaks meenutati Pärnumaa metanoolimürgistuse juhtumit aastal 2001 ning Pärnu- ja Läänemaa üleujutusega toimetulekut aastal 2005. Sellest kõigest räägiti riigikontrolöriga 2005. aasta hilissügisel auditit ette valmistades. Riigikontrolör pidas auditi päevakorda võtmist äärmiselt vajalikuks ja auditi aktuaalsus on iga kuuga kasvanud. Juba auditi ettevalmistuse ajal tulid naftareostuse juhtumid, kerkis linnugripp inimeselt inimesele leviva viiruse tekkimise võimaliku ohuga. Riigi sisejulgeolek ja valmisolek hädaolukordadega toime tulla tuli päevakorda ning poliitikute ja ametnike huviorbiiti palju sagedamini kui varem.

Esmalt rõhutas Ü. Madise, et Riigikontroll on seadnud peaaegu eraldi eesmärgiks, et mõisteid kasutataks nende tavatähenduses. Keerukad mõisted, mida võib leida kriisireguleerimise plaanist ja hädaolukordade lahendamise kavadest, samuti hädaolukorraks valmisoleku seadusest, jäävad ilmselt arusaamatuks sadadele või tuhandetele inimestele, kes peaksid tõhusaks tegutsemiseks neist üheselt aru saama. Kiiresti tuleb kaotada segadus mõistetes. Plaanide alusel peavad töötama kohalikud omavalitsused, väga erineva vanuse ja haridustasemega inimesed.

Auditis on 3 põhiküsimust, millest saab ülevaate esitletud slaididelt.

Ühe põhiküsimuse hindamisel oli kaasatud välisekspert Inglismaalt, kelle esialgne vastus saabus käesoleva koosoleku päeva hommikul. Eksperdiga alustatakse mõnes küsimuses diskussiooni. Selle lõppedes antakse materjalid Siseministeeriumile ja soovi korral ka asjahuvilistele akadeemilise nõukogu koosolekust osavõtjaile.

Senistest tähelepanekutest tõi Ü. Madise välja väga tõsise probleemina ametnike liiga sagedase vahetumise. Klassikaline probleem on rollijaotuse hägusus. Siseministeeriumi rolli nähakse erinevalt ja erinevad ministeeriumid püüavad näha oma rolli võimalikult kitsalt. Päris selge pole ka see, kas hädaolukorra lahendamine on kohaliku elu küsimus ja kuivõrd seda tuleb ja saab rahastada kohalikust eelarvest.

Positiivsete tähelepanekutena tõi Ü. Madise välja, et kahtlemata on Siseministeerium kujunenud kompetentsi keskuseks, kus on fanaatilisi asjatundlikke ametnikke. Ka Eesti Raudtee päästerong kuulub heade näidete hulka.

Ü. Madise andis ka mõned soovitused ja rõhutas kokkuvõtteks, et oluline ei ole ainuüksi riigi valmisolek hädaolukorraks. Kogu Eesti, kõik organisatsioonid ja inimesed peaksid oma võimetekohase panuse andma hädaolukorra ärahoidmiseks ja hädaolukordades tegutsemiseks ettevalmistamisel. Tähtsaimaks hindas ta seda, et sisejulgeolekut ja kriisireguleerimist tuleb oluliseks pidada ka siis, kui kõik on parasjagu hästi.


Eesti riigi andmeedastusvõrk

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse osakonnajuhataja Margus Kreinini sõnul on riigi andmeedastusvõrk hädaolukorras abistava iseloomuga, kindlustamaks info õigeaegse kohalejõudmise.

Ettekande tegija käsitles teema internetivõrgu ja turvalise andmevahetuse külge.

Andmeedastusvõrgud on Eesti riigiasutustes umbes 10 aasta vanused. Algselt loodi infosüsteemid dokumenditöötluse kiirendamiseks, kuid viimased 3–4 aastat kasutatakse andmeedastust ja infotöötlust ka menetlusprotsesside ühendamiseks.

Enamuse riigiasutuste vahel toimib internetiühendus ning on tagatud turvaline andmevahetus tavaolukorras. Andmekogud ei ole aga ühendatud hädaolukorra vajaduste mõttes. Tegutsemine hädaolukorras ei ole viidud ühtsesse süsteemi. Mõelda tuleks sellele, et hädaolukorra tekkides oleks info edastatav läbi andmeedastusvõrkude automaatselt ilma inimese sekkumata.

Praeguseks on arendatud infrastruktuur, mis võimaldab haarata riiki nii institutsionaalsest kui teemapõhisest vaatest, kuid oleks vaja luua kolmas vaade toimimiseks kriisiolukorras.

Puuduvad riigiasutuste vaheliste teenuste kvaliteedinõuded. Kui suudetakse tagada teenuste kvaliteet riigiasutuste vahel igapäevases elus, siis suudetakse toime tulla ka hädaolukorras.

Tagatud on igapäevaeluks vajalikud ressursid, kuid tahaplaanile on jäänud eriolukorraks vajaliku ressursi garanteerimine.

M. Kreinini antud soovitused on välja toodud ettekande slaidides.


Sisejulgeolekualastest teadusuuringutest

Akadeemik Ülo Jaaksoo andis ülevaate sisejulgeoleku teadusuuringutest seoses Euroopa Liidu vastava programmiga, mis käivitub 2007. aastal. Akadeemik Jaaksoo on nimetatud programmi nõuandva kogu liige.

Akadeemik Jaaksoo pakkus sisejulgeoleku definitsiooni lähtuvalt eelnimetatud EL-i programmis pakutust. Definitsioonis on nimetatud siseturbe viis faasi: tuvastamine, vältimine, kaitsmine, reageerimine ja taastamine.

Ü. Jaaksoo pakkus ka julgeolekuülesande tõhusaks lahendamiseks vajaliku võime(kuse) mõiste. Kui soovitakse rääkida julgeolekualasest võimekusest, siis tuleb rääkida selle kolmest komponendist: inimesed, tehnoloogilised vahendid ja organisatsioon. Komponendid peavad olema omavahel tasakaalustatud.

Teadusuuringute ülesanne on lähtuvalt käsitletavast teemast sisejulgeoleku võimekuse suurendamine.

Akadeemik Jaaksoo rääkis lühidalt Euroopa sisejulgeoleku teadusuuringute programmist (ESRP).

Ü. Jaaksoo lõpetas ettekande mõne soovitusega.

Ettekande slaidide väljatrükk lisatud.


Ettekannetele järgnenud arutelus sõnas Vabariigi President, et ohtlikud transiitveosed tuleb tihedalt asustatud piirkondadest välja viia ja ohu ennetamisele mõelda juba infrastruktuuri objektide projekteerimisel. Ta rõhutas riigiorganite juhtivat osa kõnealust temaatikat käsitlevate seaduste ja eeskirjade väljatöötamisel ning järelevalve tõhustamisel.

Akadeemilise nõukogu külaline Siseministeeriumi sisejulgeoleku nõukoja esimees Jaanus Rahumägi tõdes, et see oli esimene kord, kus Eestis kogunesid üheaegselt sisejulgeoleku teemal arvamust avaldama Siseministeeriumi välised ametkonnad. Ta nõustus seisukohaga, et sisejulgeoleku kindlustamine ei ole ainult Siseministeeriumi ülesanne. J. Rahumägi rääkis lühidalt sisejulgeoleku kindlustamise mõnedest majanduslikest aspektidest.

Jaanus Rahumägi väljendas head meelt sisejulgeoleku alaste teadusuuringute programmi üle, millega tegeleb akadeemik Jaaksoo. Sellest tegevusest võib välja kasvada tõsine argumentatsioon nii poliitikute, Siseministeeriumi kui ka laiema ringi jaoks, et planeerida sisejulgeoleku valdkonda teaduslikult, põhjendatult ja kooskõlas kasutada oleva ressursiga.


Kokkuvõte. Soovitused

Akadeemiline nõukogu tegi pärast sisejulgeoleku teema käsitlemist alljärgneva kokkuvõtte:

Riigi üheks oluliseks ülesandeks on valmis olla ja õigeaegselt reageerida hädaolukordadele. Selleks on loodud riiklik meetmete süsteem, mille aluseks on hädaolukorraks valmisoleku seadus ja teised õigusaktid.

Seni Eestis ette tulnud hädaolukorrad on osutanud probleemidele hädaolukordade lahendamisel. Riigikontroll auditeerib Eesti valmisolekut pandeemia, ohtliku veosega juhtunud transpordiõnnetuse, loomataudi ning mere- ja rannikureostuse korral tegutsemiseks, analüüsides nii riskianalüüsi kvaliteeti kui hädaolukorras tegutsemise kavade teoreetilist ja praktilist rakendatavust.

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu soovitab:
  1. Hinnata riigi, sh Kaitseliidu, valdade ja linnade võimet täita hädaolukorras tegutsemise kavasid, sh võimet kaasata hädaolukordade lahendamisse eraettevõtteid ja vabatahtlikke ning kindlustada Eesti valmisolek hädaolukordadeks;
  2. Luua tegevuskavade koostamiseks, nende pideva uuendamise ja omavahelise kooskõla kindlustamiseks, koolitussüsteemi väljatöötamiseks, pääste-, side- ja muu tehnika sisseostude kooskõlastamiseks ning vajalike teadusuuringute läbiviimiseks sisejulgeoleku riiklik programm;
  3. Koordineerida ja finantseerida kriisijuhtimise ja teisi sisejulgeoleku teadusuuringuid Kaitseuuringute sihtasutuse kaudu ning muu hulgas arendada koostööd Euroopa Sisejulgeoleku Teadusuuringute Programmiga (European Security Research Programme), Euroopa Kaitseagentuuriga ning NATO Teadusuuringute ja Tehnoloogia Agentuuriga (NATO Research and Technology Agency);
  4. Pidada vajalikuks, et õigusaktide eelnõude seletuskirjad sisaldaksid analüüsi õigusliku regulatsiooni mõjudest sisejulgeolekule.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee