In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President regionaalarengu ja omavalitsuspoliitika foorumil ''Tugev omavalitsus – Eesti tasakaalustatud arengu alus'' Pärnu Kontserdimajas 25. aprillil 2006
25.04.2006


Austatud ministrid!
Lugupeetavad omavalitsusjuhid!

Mul on hea meel osaleda tänasel mõttevahetusel, kus arutuse all on kohaliku omavalitsuse hetkeseis ja arenguperspektiivid.

Oma varasemates ettekannetes ja pöördumistes olen ma toonud esile ajaloo üht kogemust, mille kohaselt kohalik omavalitsus on demokraatliku valitsemisviisi põhilisi alustugesid ning ühiskonna stabiilse arengu peamine garantii. Sellele tõdemusele saime kinnitust Eesti riigi iseseisvuse taastamise keerulistel aastatel rohkem kui 15 aastat tagasi, samuti sellele järgnenud üleminekuperioodi raskuste ja vastuolude ületamisel. Sellel perioodil tuli kohalikul omavalitsusel kanda kõigi peamiste reformide läbiviimise koorem ning samas tuli otsida lahendusi reformi kavades ettenägematutele majanduslikele, sotsiaalsetele, aga ka õiguslikele probleemidele.

Täna, mil me tunneme end turvaliselt Euroopa Liidus ja NATOs, võivad ühiskonna kiire arengutempo ja majandusedu taustal küsimused kohaliku omavalitsuse arengust tunduda kõrvaliste ja teisejärgulistena. Selline mõtteviis on ohtlik ja lühinägelik.

Et selline mõtteviis ei leiaks laienevat toitvat pinnast, kutsusime aastal 2002 ellu kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaua. Selline töövorm Vabariigi Presidendi juures on võimaldanud tuua regulaarselt kohaliku omavalitsuse arenguga seotud küsimused riigivõimu keskmesse, kust need on edastatud nii Riigikogule, valitsusele kui asjaomastele ametkondadele. Samuti on ümarlaua liikmetel olnud võimalus vahetult kohtuda erinevate ministrite ja teadlastega ning saada ülevaadet ka teiste riikide kogemustest kohaliku omavalitsuse arendamisel. Möödunud aastal toimunud kohtumisel Euroopa Liidu Regioonide Komitee Presidendi Peter Straubiga nimetati meie sellealast kogemust eeskuju väärivaks.

Ühiskonnaelu korraldamisel seob kohalik omavalitsus riigi kodanikuühiskonnaga. Kohaliku omavalitsuse võime kindlustada elanikele turvaline ja kvaliteetne elukeskkond, korraldada koolieelset ja põhiharidust, osutada sotsiaalabi ühiskonna kiire arengu pahupoolelt tulenevate probleemide lahendamisel ning luua võimalusi osalemiseks kohaliku elu korraldamisel – see määrab lõppkokkuvõttes inimeste suhtumise oma riiki ja tema võimuorganite tegevusse. Teisalt on eelpool nimetatud kohaliku omavalitsuse vastutusvaldkonda antud küsimuste lahendamine ühiskonna jätkuva arengukiirenduse allikaks.

Kohaliku omavalitsuse arendamisel on oluline selles tegevuses kindla eesmärgi seadmine. Kuna lahendamist vajavaid probleeme on palju ja valdkonniti on nende mõju erinev, eksisteerib ka arengu kavandamisel eesmärkide paljusus. Selle varju jääb peamine, milleks on inimeste vajadusi arvestava ja arenguvõimalusi pakkuva elukeskkonna kujundamine ja meie Eestimaa inimestele Euroopa arenenud riikidega võrreldava elukvaliteedi kindlustamine. Olen ka varasemalt märkinud, et traditsiooniline märksõna selle eesmärgi saavutamisel on ''koostöö''.

Kohaliku omavalitsuse arendamine eeldab uut koostöö taset ja kvaliteeti riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, samuti kohalike omavalitsusüksuste omavahelist koostööd nii maakonnas, Eesti piires tervikuna kui ka piiriüleselt teiste Euroopa Liidu riikide kohalike omavalitsustega.

Arengu kavandamisel tuleb osata seada pikaajalisi sihte, samas on vajalik leida kiireid lahendusi arengut takistavatele pakilistele igapäevaprobleemidele. Nende lahendamata jätmine seab paratamatult kahtluse alla pikaajaliste arengukavade reaalsuse ja lükkab edasi nende täitmiseks kavandatud tähtajad.

Alljärgnevalt peatuksin paaril praktilist lahendust vajaval probleemil, millest on erinevatel tasanditel räägitud, kuid lahendusteni pole jõutud. Nimetaksin siin esmalt probleeme, mis on seotud kohaliku omavalitsuse tulubaasiga. Usun, et see oleks kooskõlas kõigi omavalitsuste ootustega, kui juba järgmise aasta riigieelarve koostamise käigus luuakse suurem selgus riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete piiritlemisel ning antakse garantii kohalikele omavalitsustele, et nendele seadusega pandud ülesannete täitmine oleks kindlustatud piisavate rahaliste vahenditega. Samuti on kohaliku omavalitsuse arengu seisukohalt vajalik luua täiendavad õiguslikud garantiid kohalikule omavalitsusele, et nende tulubaas oleks stabiilne pikema perioodi jooksul ning et see ei sõltuks iga-aastastest eelarveläbirääkimiste tulemustest või Riigikogu poliitilistest eelistustest eelarve vastuvõtmisel.

Teiseks tooksin välja mõned probleemid ka hariduse valdkonnas. Tuleb tõdeda, et mitmed tänuväärsed meetmed sündivuse suurendamiseks töötavad täna tühikäigul, kui me ei suuda kindlustada kõigile soovijatele kohti koolieelsetes lasteasutustes, kui samas tempos jätkub laste põhikoolist väljalangevus või kui põhikooli lõpetanud noortel on piiratud võimalused huvipakkuva ja vajaliku elukutse omandamiseks ametikoolis. Ilmselt vajaksid iseseisva programmi raames riigi poolset toetust koolieelsete lasteasutuste rajamine ja eelõppe korraldamine. Meie kriitilises demograafilises situatsioonis vajaks erilist tähelepanu ka iga põhikoolist väljalangemise juhtum ja saatuse hoolde jäänud põhikooli lõpetaja. Kriitiliselt vajavad ülevaatamist ka meie kutse- ja ametikoolides õpetatavad erialad nii teadmistepõhise ühiskonna arengu kindlustamise, regionaalse ettevõtluse arendamise kui ka noortele huvipakkuvate väljakutsete lähtekohast.

Kolmanda teemana tooksin välja vajaduse kiirendada riigi funktsioonide täitmiseks mittevajalike maade üleandmist munitsipaalomandisse. Praktika näitab, et kohaliku omavalitsuse poolt maa omandiõiguse teostamine võimaldab toetada nii ettevõtluse arengut kui ka noorte perede sidumist antud piirkonnaga. Sama teemaga on seotud ka kohaliku teedevõrgu areng. Keegi meist ei kahtle kiirteede vajalikkuses, kuid nagu metsas tuleb näha üksikut puud, tuleb ka kiirteedest eemal näha metsatagust küla või talu. Kui sinna ühendus puudub, võib mahajäänud eluasemete ja majapidamiste arv jätkuvalt suureneda.

Ühe lahendust vajava teemana tooksin välja maakonna juhtimisega seotud küsimused. Maakond on ajalooline ja traditsioone kandev haldusüksus kindlat identiteeti kandva kogukonnaga. Maakonna juhtimisel riiki esindava maavanema funktsioonid ja roll on aasta-aastalt vähenenud ja kandunud riigi halduspiirkondadesse. Harukondliku juhtimise arengut ei ole tasakaalustatud maakondlikul juhtimistasandil. Ka omavalitsuste kaasamine maakonna juhtimisse on ebapiisav, kuna see toimub vaid mittetulundusühingu staatust omava maakonna omavalitsusliidu kaudu.

Lahenduste leidmine nendele küsimustele teenib üht eesmärki, et elu jätkuks ja areneks mitte ainult suurtes keskustes, vaid Eestimaal tervikuna. See on regionaalpoliitika ja regionaalareng tegelikkuses.

Lõpetuseks ka mõnest tulevikuvisioonist. Kohaliku omavalitsuse tulevikku tuleb käsitleda meie ühiskonna arengu vajaduste, võimaluste ja vastutuse ühismõõtes. Arengu vajadus eeldab mitmete Eestimaa piirkondade mahajäämuse ületamist ning erinevate meetmetega nende arengupotentsiaali kindlustamist. See on kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika võtmeküsimus. Lahenduste leidmiseks ei piisa siin üksikust kontseptsioonist või seadusest, vaid vajalik on seostada riigi terviklik haridus-, majandus-, sotsiaal- ja eelarvepoliitika regionaalse arengu vajaduste mõõtkavaga. Siinjuures tuleb oskuslikult, läbimõeldult ja kohaliku omavalitsuse esindajaid kaasates ära kasutada ka kõik need võimalused, mida pakub Euroopa Liit piirkondade regionaalse arengu toetamiseks. Hinnates arenguid Euroopas tervikuna, võib väita, et tuleviku Euroopas kasvab oluliselt kohaliku omavalitsuse osatähtsus. Seetõttu on oluline omavalitsuste koostöö arendamine nii meie lähinaabritega Balti riikides kui Põhjamaades. Tahan avaldada igakülgset toetust 12.-13. juunil Põhjala Foorumi raames kavandatava Põhja- ja Baltimaade kohaliku omavalitsuse konverentsi läbiviimisele, sooviga, et sellega luuakse alus nende riikide püsivale ja vastastikku toetavale kohaliku omavalitsuse alasele koostööle.

Tulevikumudeli sisustamisel on oluline, et see tugineks teoreetiliselt korrastatud alusele ja sisaldaks endas teiste riikide kriitiliselt hinnatud kogemust. Olen ka varem märkinud, et meie kohaliku omavalitsuse praktika, arendustegevus ja õigusloome on oma otsingutes kulgenud omapäi ja lahus uurimuslikust tööst. Loodan, et kohalikud omavalitsused ühisel nõul silla praktika ja teaduse vahel lähitulevikus ka valmis ehitavad. Teadlaste abi ootab avaliku ja erasektori koostöö mudeli sisustamine kohaliku omavalitsuse tasandil, optimaalsete ja omavalitsuse arengut kindlustavate lahenduste väljatöötamine regionaalse halduse korraldamiseks ning omavalitsuste piiriülese koostöö toetamiseks. Neid küsimusi on kaugelt rohkem kui eeltoodud näited. See on ka mõistetav, kuna kohaliku omavalitsuse õigusliku korralduse raamistik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse näol pärineb aastast 1993 ja paraku ei suuda ta kindlustada 13 aasta jooksul aset leidnud kohaliku omavalitsuse vajadusi ja võimalusi. Praktikute ja vastava ala asjatundjate koostöös saadud kogemus kohaliku omavalitsuse arendamisel ja ka õiguslikul reguleerimisel rikastaks ühtaegu ka Euroopa kohalike omavalitsuste tegevuse ühisväärtuste varasalve ning oleks toeks ja meie omavalitsuste panuseks demokraatiat ehitavatele riikidele.

Loodan, et täna kulgev arutelu kohaliku omavalitsuse arengu võtmeküsimustes koos vastava valdkonna ministritega toob nii mitmeski probleemis selgust ja ka lahendusi.

Soovin teile kõigile selleks edu!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee