| |
 | Ametlikud teated | | |
Vabariigi President andis üle riiklikud teenetemärgid23.02.2006
President Arnold Rüütel andis täna kell 12 Kadrioru Kunstimuuseumis toimunud pidulikul tseremoonial ''Eesti tänab'' üle teenetemärgid 241-le isikule, kes oma tegevusega taastasid ja kindlustasid Eesti riiki, samuti Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi Lech Walesa'le ja Riigivapi I klassi teenetemärgi Arvo Pärdile.
Vabariigi President tänas oma kõnes kogu Eesti rahvast, tänu kelle üksmeelele ja poliitilisele aktiivsusele õnnestus meil ligi viisteist aastat tagasi taastada Eesti iseseisvus - võita otsekui uus Vabadussõda, seekord õnneks veretult.
''Ainus reaalne võimalus rahvast tunnustada on nende konkreetsete inimeste kaudu, kes võtsid enda peale vastutuse ja koos sellega riskid. Inimeste kaudu, kelle pühendumusest innustatud teod andsid suuna nii taasiseseisvumise protsessile kui ka näo tänasele Eestile,'' lausus Vabariigi President oma kõnes.
Riigipea tänas Eesti sõpru välisriikides, kes toetasid meid rasketel aegadel ja läbi paljude aastate. ''Meie tunnustus kuulub rahvaliikumistele ja liidritele, kes astusid totalitarismi ja vägivalla vastu nii Poolas kui kogu maailmas. Nendelt sai tuge ka Eesti. Mul on väga hea meel, et oleme jäänud headeks sõpradeks,'' kõneles Vabariigi President.
Autasustatute nimel pidas tänukõne esmalt Lech Walesa - Poola Vabariigi president aastatel 1990-1995, Nobeli rahupreemia laureaat aastast 1983 ja sõltumatu ametiühinguliikumise ''Solidaarsus'' kauaaegne juht. Eesti iseseisvuspüüdluste toetajana pälvis ta Maarjamaa Risti I klassi ordeni. President Walesa sõnul ei näinud 1980.-ndatel aastatel ükski tuntud inimene võimalust, et Poolal, aga ka Eestil õnnestub oma vabadus tagasi saada - meil praktiliselt ei olnud šansse saada seda, mida me ettearvamatult lõpuks saime. Ta kutsus üles kasutama oma kogemusi ja leitud lahendusi, sest lähima kümne aasta jooksul tuleb ehitada tuleviku Euroopa vundamenti - ja selleks on iga hääl tähtis.
Autasustatute nimel kõneles Tunne-Väldo Kelam, kes oli kodanike komiteede liikumise algatajaid, aastatel 1989-90 Eesti Kodanike Peakomitee esimees ning aastatel 1990-92 Eesti Kongressi alalise tööorgani Eesti Komitee esimees. Kelami sõnul on aeg üle saada totalitaarse aja ettekujutusest, nagu oleks ainult üks jõud seaduslik ja õige. ''Tõdegem siis täna veel kord, et iseseisvus saavutati eri jõudude koostöös. Tõdegem ka seda, et meie ühiskonna suur varandus on liikumiste mitmekesisus, kes otsustaval hetkel suutsid kokku panna oma jõud ja valida parim ning õige tee - tee, mille tulemusena oleme täna siin ja võime tähistada Eesti Vabariigi 88.-ndat aastapäeva,'' lausus Kelam.
Autasustatute nimel kõneles Edgar Savisaar, kes Eesti taasiseseisvumise ajal oli Rahvarinde juht ning aastatel 1990-92 juhtis peaministrina Vabariigi Valitsust. Savisaare sõnul näitab see, et teenetemärkide nimekirja osas on sel aastal avalikkuses rohkem kui kunagi enam vaieldud riikliku tunnustuse tähtsuse ja tähenduse üle, tugev märk sellest, et Eesti riik läheb meile kõigile korda. Savisaar tänas president Rüütlit selle eest, et ta on tänavuse riiklike aumärkide jagamisega andnud väärika panuse Eesti rahva taasühendamiseks.
Autasustatute nimel kõneles Rein Järlik Eesti taasiseseisvumise otsuse poolt hääletanud Ülemnõukogu liikmeid koondava 20. augusti klubi president. ''Väga lihtne on kirjutada must-valget ajalugu, aga just nimelt mustvalge ajalugu on kõige hallim ja kõige igavam ajalugu - ning kahjuks ka kõige ebatõesem,'' kõneles Järlik.
Autasustatute nimel kõneles Robert Närska, kes Eesti taasiseseisvumise ajal oli Tartu maavanem ja aastatel 1989-1992 Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees. Närska sõnul on tal hea meel kohata taas inimesi, kes viisteist ja enamgi aastat tagasi tegid samm-sammult teoks Eesti rahva unistuse - taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. ''Nüüd, aastate tagant paistab, et ega meil tookord teist valikut kui iseseisev Eesti polnudki - nii iseenesest mõistetavaks on tänane Eesti Vabariik meile saanud. Ometi olid valikud ka siis, ning olen veendunud, et oleks me valinud teisiti, ei oleks meil praegu oma riiki,'' lausus Närska.
Eesti Vabariigi 88. aastapäeva puhul ning iseseisvuse taastamise 15. aastal riigile ja rahvale osutatud teenete tunnustamiseks andis Vabariigi President käesoleval aastal riikliku autasu ühtekokku 838 inimesele kodu- ja välismaalt. Selle hulgas on nii 6. veebruaril kahe otsusega antud autasud kui ka 22. veebruari otsusega antud neli teenetemärki Torino taliolümpiamängudel kuldmedali võitnud sportlastele ja nende treeneritele.
Presidendi kantselei avalike suhete osakond
Kadriorus 23. veebruaril 2006
|
| |
|
vpk.ee
