In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President Stanfordi ülikooli Rahvusvahelise Julgeoleku ja Koostöö Keskuses 20. jaanuaril 2006
20.01.2006


Austatud minister Perry,
head koosolijad!

Suur tänu võimaluse eest vahetada teiega mõtteid rahvusvahelistest suhetest ja koostööst tänases maailmas.

Eesti on suhteliselt noor riik, mille iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Sellel oli vaieldamatu seos ka president Wilsoni poolt poolteist kuud varem 14 punktis nii tugevalt esitatud rahvaste enesemääramisõiguse põhimõtte rakendamisega. Paraku okupeeris NSV Liit Eesti 1940. aastal.

Eesti rahvas ei leppinud kunagi võõrvõimuga ja taotles vabadust, mis lõpuks õnnestus tagasi võita. Käesoleva aasta suvel tähistame oma iseseisvuse taastamise 15. aastapäeva. Kasutan siinjuures võimalust tänada USA valitsust ja rahvast Balti riikide NSV Liidu poolt okupeerimise mittetunnustamise poliitika eest neil keerulistel aastakümnetel. Meie jaoks on see muuhulgas ka jõuline kinnitus väärtustele rajatud välispoliitikast, mis on jätkuvalt oluline ka tänapäeval.

Olen väärtuste tähtsusest rahvusvahelistes suhetes viimastel aegadel palju rääkinud. Tegin seda ka eile Põhja-California Rahvusvaheliste Suhete Nõukogus. Loomulikult on väärtuste kaitse just väikeriikide jaoks oluline põhimõte maailmas, kus neil on suurriikide muutuvate huvide taustal kohati üpris raske enda eest seista.

Teisalt on ajalugu meile näidanud väärtustest kinnipidamise tähtsust. Just see on võimaldanud eesti rahval tulla läbi kõige raskematest aegadest ning säilitada enda identiteet. Ja kolmandaks on tänases maailmas tunda teatud peataolekut, raskusi vastuste leidmisega olulistele väljakutsetele. Minu arvates on just väärtuspõhine tegevus vastus keerulistes olukordades. See võimaldab ka pikas perspektiivis olulist eristada lühiajalistest muutuvatest huvidest.

Eesti on varsti juba kaks aastat liige NATO-s ja Euroopa Liidus, mis mõlemad täiendavad meie jaoks üksteist, tuginedes sarnastele väärtustele. Eesti on huvitatud tugevast NATO-st ja tugevast Euroopa Liidust ning nende tihedast koostööst, mida ei tohiks kahjustada erinevad päevapoliitilised huvid ja vastasseisud.

NATO tegevus aitab tagada ja kindlustada rahvusvahelist julgeolekut. Ta tähendab Eestile ja teistele liitlastele enneolematut kaitset, ent kohustab ka panustama rahvusvahelise julgeoleku kindlustamisse. Euroopa Liit avab väikeriigile head võimalused majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks globaliseeruvas maailmas, samuti ka võimalused panustada rahvusvahelisse stabiilsusse.

Vabaduse, demokraatia ja turumajanduse põhimõtted ei välista veel erinevaid ärihuve või poliitilisi lahkarvamusi. Seetõttu pole midagi valesti, kui nende organisatsioonide liikmete vahel esineb ka huvide lahknevusi. Viimaste aastate meediapoleemikat silmas pidades pean vajalikuks rõhutada, et Eesti astub tugevalt välja üleatlandilise dialoogi arendamise eest. Möödunud aasta tõi siin mitmeid lootustandvaid tendentse. Kas tegu on päris uue stardiga, on veel raske ja vara arvata, küll aga on selgelt muutunud suhete õhkkond. Selles näeme me ka teie ülikooliga nii tihedalt seotud riigisekretär Rice'i panust.

Kiiresti muutuv maailm esitab riikidele pidevalt uusi väljakutseid ja on tähtis, et me oleksime valmis tegutsema dünaamilistes olukordades ja omama selleks vajalikku sõjalist ja tsiviilvõimekust. Järgmine NATO tippkohtumine Läti pealinnas Riias on oluline samm NATO enda uuendamisel.

Eesti on huvitatud sellest, et NATO oleks valmis tõhusalt tagama oma liikmesriikide turvalisust, panustama erinevate rahvusvaheliste konfliktide reguleerimisse ja andma oma panuse võitluses terrorismiga. NATO arendamisel ja võimekuste loomisel peame tagama kõigi nende ülesannete täitmise ka edaspidi. Me peame NATO-s olema valmis kõikide liikmete poolt ühiselt looma ja arendama nii enda kui NATO ülesannete täitmiseks vajalikke võimekusi.

Võin kinnitada, et Eesti tegi tõsiseid ettevalmistusi NATO-sse astumiseks ja ei ole pärast seda arengus seisma jäänud. Loomulikult peame väikeriigina eriti tõsiselt kaaluma, kuidas oma relvajõude nüüdisaja nõuetele vastavalt arendada. On oluline, et NATO on võtnud ette rea rahvusvahelisi operatsioone, milles ka meie sõjaväelased osalevad.

Tänapäeva maailmas on osutunud vajalikuks ka tahtekoalitsioonid ja seda üldtuntud põhjustel. Samas püsib vajadus NATO kollektiivse kaitsevalmiduse ja operatsioonidel osalemise võimekuse, sealhulgas NATO reageerimisjõudude arendamiseks.

NATO ei ole lihtsalt tööriistakast erinevate instrumentide võtmiseks, see on 26 riigi poliitilise ja sõjalise koostöö oluline mehhanism. Me vajame seda. NATO eesmärkide täitmiseks on möödapääsmatu vastavate kulutuste tegemine ja ma kardan, et omaaegse “rahudividendi” võtmisega liikus pendel vist liiga kaugele. Eesti suurendab praegu oma kaitsekulude osatähtsust väljaminekutes eesmärgiga saavutada aastaks 2010 tasemeks 2% SKP-st. Arvestage seejuures veel asjaoluga, et meie majandus kasvab praegu tempoga umbes 8% aastas.

Meie jaoks on oluliseks tegevussuunaks saanud NATO-s väljatöötatud lähenemiste elluviimine vägede mobiilsuse ja operatsioonidel kasutatavuse osas. Selles valdkonnas jätkub tööd veel kõikidele. Ka siin on Eesti aasta-aastalt teinud progressi. Nii näiteks liigume me pidevalt eesmärgile lähemale missioonidel olevate sõjaväelaste arvu osas.

Mul on hea meel, et Iraagis osalevad Eesti sõdurid USA üksuse koosseisus on suutnud olla väärilised võitluskaaslased. Ees ootavad vastutusrikkad ülesanded Afganistanis, kus Eesti parlament lubab kasutada sel aastal korraga kuni 150 sõdurit. Meenutan siinjuures, et Eestis on 1,4 miljonit elanikku.

Sõjalised operatsioonid loovad normaalse elu taastamise võimalused konfliktipiirkondades, kindlustades seal julgeoleku. Samas tuleb lõplik edu ainult läbi vaba ühiskonna, õigussüsteemi, majanduse ja demokraatlike põhimõtete ning neid järgivate võimuorganite ülesehitamise.

Seetõttu vajame me nii riikide kui erinevate organisatsioonide tasemel praegusest palju suuremat võimekust tsiviilkomponendi tugevdamiseks kriisireguleerimisel ja järgnevas ülesehitustöös. Mida edukam on ülesehitustöö ja hea valitsemise tagamine, seda kiiremini saab ka ühest või teisest riigist rahuväed koju viia.

Nii mõnelgi pool saaks praegu sõjaväelaste täita olevad funktsioonid rahu ja stabiilsuse hoidmisel anda üle sandarmeeria ja politsei jõududele. Tsiviilmissioonid võivad olla vajalikud ka suurte loodusõnnetuste järel tugevasti kannatada saanud piirkonnas normaalse elu taastamiseks.

Eesti ühiskond hindab kõrgelt NATO rolli meie julgeoleku tagamisel - toetus on küsitlustel pidevalt 65-70%. Kaitsekulutuste säilitamise või suurendamise poolt on samuti enamus meie rahvast. Kindlasti on selles oma roll ka NATO õhukontrolli operatsioonil Balti riikides, kus eelmisel aastal andsid oma panuse ka USA lennukid. Me oleme tänulikud USA valitsusele.

NATO riikide lennukite vahetustega kasutamine Balti riikide õhuturbeks on oluline NATO ülesanne. Kuigi küsimus vajab edasisi arutlusi, leian, et see operatsioon peaks jätkuma. Balti riigid on seni panustanud muude võimekuste väljaarendamisse ja samas kaasaegset lennuväge omavad partnerid on valvanud meie õhuruumi. Me oleme valmis kandma oma osa, kaasa arvatud õiglasi kulusid selles olulises töös.

Eesti jaoks on oluline anda oma panus võitlusesse terrorismiga. Lisaks osalemisele terrorismivastastes operatsioonides rakendame me vastavaid konventsioone ning osaleme erinevates formaatides koostöös teiste riikidega. Selle võitluse efektiivsus nõuab paljude seniste lähenemiste ülevaatamist ja eelkõige valmidust infot jagada.

Eesti on omalt poolt täis otsustavust olla tõsiseltvõetav partner. See tähendab muuhulgas ka seda, et meie territooriumi ei saaks kasutada terroristide poolt mingite operatsioonide ettevalmistamiseks, raha liigutamiseks või muul otstarbel. Meil on olnud hea koostöö FBI ja muude USA ametiasutustega Eesti spetsialistide tipptasemel koolitamiseks.

Kindlasti vajab edasiarendamist rahvusvaheline õigus. Tuleb leida konsensus printsiipide osas, mis kajastaks tänapäeva rahvusvahelise süsteemi realiteete, vastaks demokraatia ja õigusriigi põhimõtetele ning võimaldaks ja kohustaks reageerima ohtudele.

Lugupeetud koosolijad!

Lõpetuseks tahaksin loota, et te leiate ühiseid uurimisteemasid ka Eesti teadlastega, ühendades näiteks jõud 1980. aastate lõpul ja 1990. aastatel maailmas aset leidnud muutuste analüüsimisel kogu kättesaadava informatsiooni alusel. Riigipeana ja ülikooli endise rektorina näeksin muidugi ka hea meelega aktiivset teadlaste ja üliõpilaste liikumist Stanfordi Ülikooli ja Eesti ülikoolide vahel.

Tänan tähelepanu eest!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee