In English

Intervjuud
Ava print vaates

Vabariigi President Portugali päevalehele "Publico" 30. novembril 2005
30.11.2005


Euroopa Liidu eelarve ei tohiks vähendada tõukefonde

Eesti president on EL-i tulevase eelarvega seoses kiire lahenduse poolt ja kinnitab, et Eesti võib jätkata privilegeeritud dialoogi Moskvaga.

Eesti president Arnold Rüütel, kes määrati ametisse valijameeste kogu poolt 2001. aasta septembris, alustas esmaspäeval neljapäevast visiiti Portugalis. Põllumajanduse-alase haridusega (Arnold Rüütlist), kes oli endise Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, sai üks põhilisi riigi suveräänsuse kaitsjaid konfliktis Moskva keskvõimuga.


Poolteist aastat on möödunud, mil Eesti liitus EL-i ja NATOga - millise kokkuvõtte teeksite?

Eesmärk, mille Eesti püstitas, pärast iseseisvumist 1991.aastal, oli saada EL-i ja NATO liikmesriigiks. Esimese maailmasõja järgsel perioodil, mil me esimest korda oma iseseisvuse kindlustasime, olid meil väga head majandussuhted enamike Euroopa riikidega, sealhulgas ka Vahemeremaadega. Ja enne 1991.aastal toimunud taasiseseisvumist valmistasime end selleks ette ja kuulutasime oma seaduste ülemuslikkust Moskvas kehtivate üle. Liitumisprotsessi käigus pidime oma seaduseid täiendama ja me tegime seda väga läbipaistvalt, konsulteerides oma rahvaga. Kõik seadused pandi üles internetti, et inimesed saaksid nendega tutvuda, ning lisada omi ettepanekuid seoses uute seaduseelnõudega. Kogu see liitumisele eelnenud töö oli otsustav ja oleme kasutanud peaaegu kogu struktuurifondide raha otstarbekohaselt. Ning majandusnäitajad räägivad iseenese eest: viimase kümne aastaga on meie keskmine majanduskasv olnud 6,9% ja sel aastal jõuab see 9%-ni. Analüütikute hinnangul jätkub selline majanduskasv ka järgmise kahe aasta jooksul.

EL on sügavas institutsionaalses kriisis ja diskussioon tulevase eelarve üle on tuline. Mis on Eesti panus sellesse debatti?

Usume, et on aeg järele mõelda mitmete asjade üle - nagu näiteks viis, kuidas tulevikus eelarve arutelu peaks toimuma, rääkimata riikide panustest eelarvesse. Kuid me ei peaks olema pessimistid. Kõik riigid, kõik liikmesriigid, suured või väikesed, peavad mõtlema sellele, kuidas tulevikus käituda. Peame jõudma lahenduseni enne järgmist eelarvet, kuid see ei peaks toimuma tõukefondide arvelt. Kui me aga ebaõnnestume ega jõua otsusele enne aastalõppu, siis tähendab see, et meie töö on tulevikus palju piiratum. Ja see omakorda tähendab, et nn vähemarenenumateks peetavad riigid saavad enim karistatud, sest rahalised vahendid on jätkuvalt blokeeritud ja fondid pole kättesaadavad. See situatsioon aga mõjutaks ka EL-i arengut. Meil on vaja pikaajalist strateegilist lähenemist, mis ei puudutaks vaid eelarvepoliitikat.

Kas Eesti võiks olla EL-i-Venemaa suhete "sillaks"?

Tõsi, Eesti võib olla selleks sillaks, nagu ka sillaks kõigi teiste endiste NL vabariikidega. Eesti suhted Venemaaga, kes on NSVL järelkäija, on väga keerulised inimsusevastaste kuritegude ja meie rahva Siberisse küüditamiste tõttu ning kannatuste tõttu, mida need sündmused tekitasid. On oluline, et mõlemad osapooled tunnistavad seda. Kuid samas eksisteerivad ka head tingimused koostööks. Siinkohal on oluline toonitada meie riigi geograafilist ja logistilist asukohta - meie sadamate olulisust, tõika, et meie ettevõtjad tunnevad väga hästi vene turgu ja vene ettevõtjaid. Teisalt on ka toiduaine- ja kaubandusäri läbi Eesti kasvamas, sest meie organisatoorsed tingimused on suurepärased.

Pedro Caldeira Rodrigues


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee