In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President Läänemere, Musta mere ja Kaspia mere piirkonna riigipeade foorumil 2. detsembril 2005 Kiievis
02.12.2005


Demokraatia ja rahvuslikud huvid


Austatud kolleegid,
ekstsellentsid,
daamid ja härrad!

Tahaksin esmalt tänada president Juštšenkot initsiatiivi eest korraldada tänane üritus. Mul on hea meel kasutada võimalust ning õnnitleda Teid ja kogu Ukraina rahvast Oranži revolutsiooni esimesel aastapäeval.

Me soovime ehitada terviklikku ja enesekindlat 21. sajandi Euroopat, mis kindla kantsina aitaks kaitsta ja levitada demokraatlikke väärtusi kogu maailmas. Meile pole vaja murenevat liivakindlust, mida nõrgestavad siseprobleemid.

Demokraatiast ja ühisväärtustest räägitakse tänapäeval üha enam. Mulle tundub aga, et tihtipeale kipume neid pidama millekski, mis meile niisama kätte tulevad või ulatatakse tasuna hea käitumise eest. Peaksime ehk rohkem mõtlema sellele, et vaba ja areneva ühiskonna ülesehitamine on pidev jõupingutusi nõudev protsess, millesse peavad ühtviisi olema kaasatud nii võimustruktuurid kui kodanikeühendused. Kindlasti pole see pelgalt uue põhiseaduse vastuvõtmine.

Demokraatia oma algstaadiumis on kui vastsündinu, kes vanematelt pidevat tuge ja julgustamist vajab. Oleme seda omal nahal tunda saanud ja võin täna kinnitada, et Eestit on demokraatiateelt juba võimatu väärata. Oleme viimase viieteistkümne aasta jooksul viinud läbi hulgaliselt reforme ja sõna otseses mõttes koolitanud oma kodanikke. Saadud kogemustepagasit oleme valmis jagama ka teiste riikidega, kes püüdlevad nimetatud eesmärkide suunas.

Võimalused ja vahendid, mille abil aidata rahvastel saavutada rahu, vabadust, demokraatiat ja heaolu, mida kõik ei saa ka veel 21. sajandil nautida, on üheltpoolt küll üsna avarad, kuid teisalt - kuldvõtmekesest üksi ei piisa, kui laegas on tühi. Ehk teisisõnu - võimalik on küll toetada ja aidata, kuid tahe ja valmisolek peab igal riigil ja rahval endal olema.

Tihtipeale arvatakse, et demokraatia - see on vabad valimised, mis lahendavad kõik probleemid. Eelkõige kipuvad inimesed eeldama, et demokraatia iseenesest annab ka majandusliku heaolu ja lahendab sotsiaalsed probleemid. Siiski tuleb soovitavate tulemusteni jõudmiseks teha järjekindlat tööd, olles valmis ka ajutisteks raskusteks ja tagasilöökideks. Oleme kogenud, et meelepäraste tulemusteni ei jõuta üleöö.

Hiljutised kohalike omavalitsuste valimised Eestis andsid tunnistust sellest, et meie inimeste valimisaktiivsus on kahanenud. Loodan väga, et see on ajutine nähtus. Sest mida aktiivsemalt osalevad ühiskonnaelus kodanikud, mida laiemalt ja avatumalt toimuvad diskussioonid, seda laiapõhjalisem on otsustuste kandepind. Pean oluliseks, et kodanikud võtaksid enda kanda vastutuse ka otsuste tegemisel osaleda, mitte ainult neid täita. Siis saame rääkida demokraatiast - rahva võimust.

Taasiseseisvumisel seadis Eesti oma välispoliitilisteks prioriteetideks liitumise Euroopa Liidu ja NATO-ga. Kinnitame ka täna, et liikmelisus nimetatud organisatsioonides on meie rahvuslikes huvides. Ja on üldteada, et nii Euroopa Liiduga kui ka NATO-ga liitumise üheks eelduseks on demokraatlik ühiskonnakorraldus.

Külgetõmbejõud, mida Euroopa Liit ja NATO praegu omavad, mõjub stabiliseerivalt ja konsolideerivalt kogu kontinendile. Samas tahaksin rõhutada, et reforme ei peaks teostama pelgalt Euroopa Liidu või NATO liikmelisuse saavutamiseks. On üldtuntud tõde, et kõik, mida teed, teed endale. Ja seepärast peaksime ka reforme läbi viies silmas pidama eelkõige oma riiklikke ja rahvuslikke huve ning eesmärke.

Me võime arutleda selle üle, kas konfliktide esinemine ja nende sagedus sõltub demokraatia olemasolust. Kas demokraatlikud ühiskonnad on stabiilsemad kui teised? Selge on aga see, et vaja on sellist mehhanismi, mis välistaks eelmise sajandi maailmasõjad, niisuguse olukorra, kus julgeoleku pidi tagama mitte võrdne partnerlus, vaid regionaalne ekspansioon. Ammugi on aegunud tollane mõtteviis, mis julgeoleku kasvu ühes riigis käsitas ohuna naaberriigi olemasolule.

Heanaaberlikud suhted tuginevad usaldusele. Usaldus tekib siis, kui võib kindel olla, et osapooled lähtuvad ühesugustest põhimõtetest ja austavad kokkuleppeid. Sõnavabadus ja tsiviilühiskonna vaba väljakujunemine laiemas tähenduses on selline demokraatia vältimatu ühisosa, mida paljudel meie hulgast tuli õppida või taasõppida. Kuid ilma demokraatia ülimuslikkuse tunnistamiseta ei ole alust piireületava usalduse tekkeks, ei ole tagatist julgeolekule ja stabiilsusele.

Eesti tunneb suurt rahulolu Ukraina edusammude üle. Oleme valmis jätkuvalt toetama siinseid reformiprotsesse sellises mahus ja viisil, nagu meie kogemust vajatakse ja kuidas see on rakendatav. Oleme valmis kaasa aitama, saavutamaks Ukraina demokraatlikku arengut ja liikumist Euroopa Liiduga suhete kindlustumise suunas. On oluline vaadelda Ukrainat, aga samuti ka Moldovat, Gruusiat või ka Valgevenet eraldi, iseseisvalt, nende riikide välispoliitilisi valikuid austades, mitte läbi Venemaa huvide prisma.

Riigi ülim eesmärk peaks olema oma rahva huvide kaitse ja heaolu. Olen veendunud, et seda on võimalik saavutada, panustades kodanikuühiskonna arengusse, inimõiguste- ja vabaduste kindlustamisse ning õiguskorda. Demokraatia kindlustamine on meie, ja küllap ka teie rahvuslikes huvides. Töötame siis selle nimel üheskoos, et tagada turvalisus ja stabiilsus nii riigisiseselt kui kogu Euroopas ja maailmas.

Tänan tähelepanu eest.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee