| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President talukonverentsil "Alternatiivne talutoodang - müüt või tegelikkus" 28. oktoobril 200528.10.2005
Austatud minister,
talunikud ja teised konverentsil osalejad!
Eestimaa Talupidajate Keskliidu algatus analüüsida alternatiivse talutootmise võimalusi on igati ajakohane ja kiiduväärt. Eeldab ju igasugune majandustegevus pidevaid otsinguid ja valmisolekut uuendusteks. Teisalt tingivad seda ka mitmed objektiivsed sise- ja välistegurid, nagu turutingimuste või ka keskkonna muutused.
Alternatiivne majandustegevus on seotud vähelevinud ja mittetraditsiooniliste tegevusaladega. Need mitmekesistavad ja elavdavad ettevõtluskeskkonda, loovad juurde töökohti ning tõstavad nii elukvaliteeti. Maamajanduse puhul tähendab see ühtlasi maaelu maine paranemist.
Nagu praktika näitab, ei tarvitse alternatiivne talutootmine piirduda üksnes põllumajanduslike tegevustega. Maakonnavisiitidel ja muudel kohtumistel talunikega on mul olnud võimalus tutvuda väga mitmekesise talutootmisega.
Ilmselt ei ole kellelegi enam uudiseks turismitalud, kus põhitegevusele lisaks töödeldakse enda ja turistide tarbeks põllusaadusi või valmistatakse suveniire. Maaturismi areng loob täiendavaid võimalusi ka väiketööstuse, kaubanduse ja käsitöö edenemiseks maal.
Lisaks on ammendamata keskkonna kasutamisega seotud võimalused. Kui nimetada vaid mõnd, siis näiteks erinevates pakendites küttepuude või grillsöe tootmine, loodusvarade ammutamine ja kasutamine. Kindlasti jätkub turul veel palju ruumi mahepõllunduse saadustele.
Huvi mahetoodangu vastu on Eestis viimastel aastatel järsult kasvanud. Seda kinnitab kasvõi tootjate arvu suurenemine üle seitsme korra viimase kuue aasta jooksul ning mahetootmiseks kasutatava maa pindala suurenemine enam kui üksteist korda.
Suurepärased eeldused on tegelda Eestis mahepõllumajandusliku loomakasvatusega, mis omakorda on väljakutseks töötlejatele. Seni on tagasihoidlik köögi- ja puuviljade, samuti ravim- ja maitsetaimede mahetoodangu osakaal. Taluliidul jätkub siin tänuväärt tööd vajaliku teabe ja kindlustunde andmisel, samuti turundusürituste korraldamisel.
Praegu on alternatiivne talutootmine väheste ettevõtlike maaelanike jaoks tegelikkus. Valdav on siiani traditsiooniline põllumajandus ja maaga seotud muu tegevus, millele aegapidi lisandub uusi valdkondi. Suurte vilja- ja piimatootjate kõrvale tekivad väiksed marjakasvatuse või ravimtaimetalud, puukoolid ja kasvõi jõulukuuskede kasvatajad. Nende edu sõltub suuresti paindlikkusest ja ühistegevusest. Suurtalusid, mis meie kultuuriruumis enam ei mahu traditsioonilise talu mõiste alla, jääb arvuliselt ehk veelgi vähemaks.
Ehkki tavatootmine näib lihtsam ja esmapilgul ka tasuvam, seisneb alternatiivtootmise võlu uuenduslikus mõtlemises ja valmisolekus innovaatiliselt tegutseda, värskeimat teavet hankida ja seda praktikas ellu rakendada. Siin saab rakendada ka oma eriteadmisi või tegelda huvialaga.
Ühtlasi eeldab alternatiivne algatus ka koostöövalmidust ning mitmete asjade lihtsalt ühiselt tegemist - näiteks turunduse vallas või toetuste taotlemisel. Tihti on selle taga ka koostöö teadlastega. Nii annab alternatiivtegevus võimaluse teenida mitte ainult elatusvahendeid, vaid ka mitmeid isiksusomadusi arendada ja rakendada. Kokkuvõttes on see võimalusterohke valdkond uuendusmeelsele, haritud ja aktiivsele inimesele.
Maaelu kui tervik hõlmab nii majandust, looduskeskkonda kui ka sotsiaal- ja kultuurielemente - nii nagu ka talutootmine ja -elu. Et olla edukas, peab ka iga üksik talu sobituma sellesse tervikusse, mille moodustavad piirkonna teised ettevõtted, infrastruktuur ja elanikkond. See on otsekui elav organism, mis pidevalt muutub ja areneb.
Soovin ergast meelt arenguga kaasaskäimisel ja edu teie headele ettevõtmistele!
|
| |
|
vpk.ee
