| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Balti Arengufoorumil 17. oktoobril 2005 Stockholmis17.10.2005
Austatud Uffe Ellemann-Jensen,
ekstsellentsid,
daamid ja härrad!
Seekordse foorumi teema on erakordselt kaalukas. Iirimaa ekspresident Mary Robinson rõhutas mõni aeg tagasi ühes ÜRO-teemalises artiklis, et 21. sajandil ei saa elada 20. sajandi põhimõtete järgi. Nende kohaselt oli valitsuste peamine ülesanne oma riikide suveräänsuse tugevdamine ja kinnistamine, kuid uue sajandi kiiresti muutuvad probleemid nõuavad riikidelt jagatud vastutust ja ühistegevust.
Teisisõnu - meil tuleb leida teed ja moodused selleks, et ühendada rahvuslike huvide edendamine regionaalsete ja ka globaalsete ühishuvidega. See tähendab, et tuleb teha panus üksteise vajadusi arvestavale koostööle.
Just selles suunas on kõigil oma arenguetappidel tegutsenud Euroopa Liit tervikuna, pühendades suurt tähelepanu regionaalpoliitikale ja regioonide tasakaalustatud arengule. Eriti silmapaistev on oma arengu poolest olnud viimastel aastatel Läänemere piirkond, mis on Euroopa Liidus vaieldamatult kõige kiirema arenguga.
Meie regiooni viimaste aastate silmapaistva majandusarengu taga peitub muidugi terve rida tegureid. Üheks olulisemaks nende seas pean ma Põhjamaade aastakümnete pikkusi koostöötraditsioone ja ühistegevuse kultuuri. Need on taganud sisemise regionaalse koostöö efektiivsuse ja stabiilsuse ning ühtlasi ka pikaajalise majanduskasvu. Seeläbi on Põhjamaad saanud omamoodi tuumiku staatuse Läänemere regioonis.
Teisalt on meie regiooni viimaste aastate majandusarengu suhteliselt kiire tempo eelduseks olnud ka Euroopa Liidu uusliikmete, sealhulgas Eesti, soodne stardipositsioon. Nende riikide püüdlusi stimuleeris väljavaade saada Euroopa Liidu liikmeks ning seejärel liikmelisusest tulenev arengukeskkond.
Vahemärkusena tahaksin lisada, et seda väidet kinnitab muuhulgas tõsiasi, et kitsamalt võttes on Euroopa Liidu hetkel kõige kiiremini arenevaks piirkonnaks kolm Balti riiki. Selle aasta teises kvartalis kasvas näiteks Leedu majandus 8 protsenti, Eesti majandus 9,9 ja Läti majandus koguni 11,6 protsenti. Samal ajal on meil oluliselt paranenud ka tööhõive.
Tööpuuduse kahanedes on meil seoses kiire majandusarenguga üles kerkinud hoopis uus probleem - tööjõupuudus. See puudutab iseäranis neid sektoreid, mille väljaõppinud tööjõu järele on elav nõudmine vanemates Euroopa Liidu liikmesmaades. Nimetaksin siin ehitust ja metallitööstust, aga ka IT-valdkonda, kust on arvukalt kvalifitseeritud spetsialiste suundunud tööle nii lähematesse kui kaugematesse liikmesriikidesse.
Eesti, nii nagu teisedki Euroopa Liidu liikmesriigid, on algusest peale kindlalt toetanud Lissaboni strateegia põhimõtteid ja eesmärke - Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamist ja tööhõive parandamist. Omalt poolt rõhutaksin, et me ei tohiks siiski konkurentsivõimet fetišeerida, unustades sotsiaalse dimensiooni, s.o inimese. Seepärast tervitan soojalt Läänemere Algatust 2010 (Baltic Sea Initiative 2010), mille põhirõhk on asetatud meie regiooni konkurentsivõime kasvule innovatsiooni ning teaduse ja hariduse kaudu.
Läänemere piirkonna areng on olnud viimastel aastatel märkimisväärselt kiire ja ka prognoosid lähiaastateks on optimistlikud. Usun, et ka algatuses seatud eesmärk tõusta aastaks 2010 Euroopas n-ö näidispiirkonnaks, on saavutatav, kui me suudame ühendada oma intellektuaalsed ressursid ning jätkata innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse kursil. Läänemere regiooni kaalu Euroopas suurendab lähiaastatel veelgi Loode-Venemaa, eriti Peterburi areng, mis on viimastel aastatel olnud muljetavaldav ja võib anda olulisi impulsse kogu regiooni arengule.
Olen aastaid tegelenud keskkonnakaitse probleemidega, sealhulgas ka Läänemere kaitsega. Seepärast tahan juhust kasutades toonitada, et taotledes kiiret majandusarengut, ei tohi me unustada Läänemerd ning kiiresti kasvava majandustegevusega kaasnevaid riske. Suurte tankerite liiklus meie ühisel merel kasvab aastast aastasse, mere põhja ehitatakse uusi gigantseid torujuhtmeid ja suure võimsusega ülekandekaableid. Selline olukord nõuab meilt suurt vastutustunnet ja respekti nii keskkonna kui ka üksteise huvide suhtes.
Kõneldes Läänemere piirkonna eesmärgist tõusta aastaks 2010 n-ö näidisregiooniks mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka globaalsel tasandil, tahaksin eraldi rõhutada veel üht tõsiasja. Nimelt ei tohi regiooni, nagu ka selle üksikute riikide ja elanike huvide edendamisel mööda vaadata Euroopa Liidu kui terviku ning kogu euroopalikke väärtusi jagava piirkonna ühishuvidest.
Hoolimata majandushuvide kasvavast domineerimisest kogu maailmas, sh Euroopas, ei saa eirata riikidevaheliste suhete tähendust regionaalsele arengule. Majandussuhete edasine areng meie regioonis eeldab mitte üksnes sujuvaid ja takistusteta suhteid ettevõtete ja nende juhtide vahel, mitte üksnes innovatsiooni ja ühise inforuumi loomist, vaid ka formaalsete riiklike suhete edendamist. Muuhulgas tähendab see näiteks piiridega seotud probleemide lõplikku reguleerimist, mis lisab kahtlemata usaldust ja kindlust rahvusvahelises suhtlemises.
Tänan tähelepanu eest.
|
| |
|
vpk.ee
