In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President pidulikul õhtusöögil Iisraeli Riigi presidendi T.E. härra Moshe Katsavi auks 19. septembril 2005 Kadrioru lossis
19.09.2005


Austatud härra president!
Ekstsellentsid,
daamid ja härrad!

Iisraeli riigivisiit Eestisse oli kauaoodatud ja tänase päeva kohtumised kinnitasid, et see annab uut energiat ja häid ideid jätkuvaks koostööks. On sümboolne, et te külastasite Tallinna Juudi Kooli, just nii nagu seda tegi 1933. aastal sionismi liider ja üks Iisraeli Riigi rajajatest David Ben Gurion.

Meie rahvaste vahelised suhted on palju vanemad kui meie riikide suhted. Ligi neli tuhat aastat tagasi hakkasid nii eestlaste kui ka juutide esivanemad rändama idast lääne poole ning peatusid mere kaldal - eestlased Läänemere kaldal ja juudid Vahemere kaldal.

Ajalooürikuis on fikseeritud esimese Maarjamaale saabunud juudina pagar Johannes Jode, kes 1333. aastal maksis Tallinna raele 5 marka. Samuti teame, et Eesti Vabadussõjas võitles Eesti poolel 178 juuti.

Läbi sajandite on meie rahvad pidanud taluma nii diskrimineerimist kui vägivalda. Paljud juudid, jäädes jalgu jõhkrale antisemitismile Euroopas ja Venemaal, leidsid aegade jooksul oma kodu Eestis. 1925. aastal võeti Eestis vastu kultuuriautonoomia seadus ja 6. juunil 1926 kuulutati välja juudi kultuuriautonoomia. Kogukonna tegevus katkes nõukogude okupatsiooni ajal ning juudi kultuuriselts taasloodi 1988. aastal.

Eesti juudi kogukond ei ole arvuliselt väga suur - ligi 3000 liiget, kuid me oleme uhked nende inimeste üle, sest nad on andnud hindamatu panuse meie arengusse ning rikastanud Eesti kultuuri ja vaimuelu. Tean, et te külastasite täna juudi kogukonda. Minul oli seal eelmisel aastal au süüdata Hannuka pühal esimene küünal. Ütlesin toona, et tuli liidab inimesi, avab ja otsekui puhastab nende hinged. Olgu Eesti juutide, eestlaste ja kõigi teiste rahvaste südames alati see tuli, mis ühendaks inimesi ning näitaks teed ja valgust paremasse tulevikku.

Härra president!

Meie mõlemad riigid saavutasid iseseisvuse eelmisel sajandil. Eesti riik sündis ajal, kui Iisraeli riiki veel ei olnud. Iisraeli riik loodi, mil okupeeritud Eesti ei saanud teda tunnustada, kuid eestlastele näitas see ilmekalt, et iseseisvus on võimalik ka äärmiselt komplitseeritud tingimustes. Me austame juudi rahvast, kes vaatamata sajandeid kestnud tagakiusamistele ja shoa' le on suutnud säilitada oma keele, kultuuri ja religiooni. Selleks on võimeline üksnes tugev ja tahtejõuline rahvas.

Maailm ei unusta kunagi Teise maailmasõja traagikat ja holokausti õudusi. See on meie ühine tragöödia, et mõned koletud kuriteod pandi toime Eesti pinnal. Ka see, et Eesti riik ei suutnud kaitsta Eestis elavaid inimesi, nii nagu me ei suutnud tagada oma riigi kestvuse. Me mäletame minevikku ja räägime sellest oma lastele - ja mitte ainult holokausti päeval 27. jaanuaril. Samuti ei tohi me unustada nõukogude režiimi poolt toimepandud kuritegusid, mille ohvriteks olid nii eestlased, juudid kui ka teised rahvad.

On kahetsusväärne, et 60 aastat pärast Teise maailmasõja lõppu ei ole maailmast kadunud antisemitismi ilmingud. Riigi tasandil peame me kiirelt ja efektiivselt reageerima igale üksikule antisemitismi juhtumile. Demokraatlikus riigis ei saa rahvusliku vaenu õhutamine jääda karistuseta. Me oleme veendunud, et ka väikesed rahvad saavad määrata oma ajalugu ja peavad ise otsustama oma tuleviku üle. Me mõlemad mõistame, et demokraatiat tuleb kaitsta ja arendada ning kõige parem on seda teha koos sõprade ja partneritega.

Eestile oli väga oluliseks tähiseks liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga. Oleme pöördunud tagasi demokraatlike väärtuste juurde, oleme tagasi Euroopas. Liikmelisus neis organisatsioonides on avanud Eestile rea uusi võimalusi, sealhulgas ka suhetes riikidega, kellest paikneme geograafiliselt kaugel. Olen kindel, et Eesti-Iisraeli vahelistes suhetes saab tõhusamini ära kasutada Euroopa Liidu naabruspoliitika eeliseid, seda eriti majandusvaldkonnas. On ju Euroopa Liit Iisraeli üks suurimaid kaubanduspartnereid.

Eesti jälgib tähelepanelikult ja sümpaatiaga arenguid Lähis-Idas. Usume, et püsiv rahu saabub ka Iisraeli ja Palestiinasse. Toetame Iisraeli samme Lähis-Ida rahuprotsessis, tervitame otsustavat tegevust asunduste väljaviimisel Gazast ja Läänekaldalt. Me tunneme juudi rahvast kui pühendunud ja sihikindlat rahvast, kes on valmis tegema kompromisse oma riigi tuleviku ja rahu nimel. Olen kindel, et ühel päeval eksisteerivad Iisraeli ning Palestiina riigid kõrvuti - rahus, sõpruses, koostöös ja teineteisemõistmises.

Austatud president!

Üks Iisraeli riigi rajajatest, väljapaistev poliitik ja tark naine Golda Meir kirjutas oma memuaarides: "" Kuidas ma kujutan ette tulevikku? Ma näen juudi riiki, mis teeb koostööd naabritega kõigi selle piirkonna inimeste hüvanguks. Iisraeli, mis jääb edasi õitsvaks demokraatiaks, kindlalt sotsiaalsel õiglusel ja võrdsusel põhinevaks ühiskonnaks". Ärgu mitte kellelgi olgu kahtlust selles, et millegi vähemaga ei lepi meie lapsed ja lapselapsed iialgi."

Usun, et sellist tulevikku sooviksid endale kõik rahvad, ka eestlased.

Lubage mul tõsta klaas Iisraeli Riigi ja rahva auks ning õitsenguks, Teie terviseks! Shalom!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee