In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President Eesti Linnade Liidu 85. aastapäeva seminari avamisel Tallinnas 19. septembril 2005
19.09.2005


Austatud omavalitsusjuhid ja juubeliseminarist osavõtjad!

Eesti Linnade Liidu asutamine 85 aastat tagasi on oluline tähis Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ajaloos. Selle tähise meenutamisega väärtustame me ajalookogemuse elujõudu ja kinnitame tõdemust, et demokraatliku riigi ja elukorralduse aluseks on kohalik omavalitsus.

Eesti Linnade Liidu asutamine 85 aastat tagasi kandis iseseisva riigi rajamisele omaseid raskusi. Ajaloolises tagasivaates Linnade Liidu kahekümnele tegevusaastale Eesti riigi esimesel iseseisvusperioodil võib aga tõdeda üksmeelt kohaliku omavalitsuse autonoomia arendamisel, tema õigusliku aluse kindlustamisel, ühishuvide kaitsmisel majanduslike ja kultuuriliste ülesannete täitmisel ning ühistegevuse ja kohaliku omavalitsusüksuste koostöö korraldamisel.
Eesti riigi iseseisvuse taastamine kaheksakümnendatel aastatel ajaloo uute võimaluste tingimustes algas kohaliku omavalitsuse taasloomisest. Tollase Ülemnõukogu otsus taastada kohalik omavalitsussüsteem ja kohaliku omavalitsuse aluste seaduse vastuvõtmine 1989. aastal olid olulisteks eelpõhiseaduslikeks aktideks ja alusteks kogu ühiskonnaelu demokraatlikul ümberkorraldamisel. Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevuse taastamisega 1. märtsist 1990. aastast sai iseseisvuse taastamise tee valinud riik endale tõhusa toe kavandatavate oluliste muutuste elluviimisel.

Ajalugu ja tänapäeva seob väärtuste side. Täna, mil me oleme üle aasta olnud Euroopa Liidu liikmesriik, on oluliselt avardunud kohaliku omavalitsuse võimalused ja samas mõõtmes suurenenud ka põhiseaduses toodud kohaliku omavalitsuse vastutusala inimeste sotsiaalse turvalisuse, elukeskkonna ja demokraatlike väärtuste kindlustamisel ja kaitsmisel. Mõiste "kõik kohalikud küsimused" on muutunud sisult mitmekülgsemaks ja mahult avaramaks. Seda muutust on oluline arvestada riigi ja kohaliku omavalitsuse suhete edasisel korraldamisel, et kindlustada kogu ühiskonna tasakaalustatud areng.

On heameel märkida, et Linnade Liit on kujunenud nii iseseisvalt kui omavalitsusliitude koostöökogu kaudu arvestatavaks partneriks riigile nii eelarveläbirääkimisel kui ka kohalike omavalitsuste huvide esindamisel ja kaitsmisel. Ajalookogemust taaselustades on asutud arendama ka ulatuslikku rahvusvahelist koostööd. Selle kinnituseks on ka Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esinduse avamine Brüsselis.

Samas tuleb ka täna tõdeda, et kohaliku omavalitsuse areng ei vasta uuenenud võimalustele ja arengu vajadustele. Lahendamist ootavad probleemid on tegevusjuhisteks ka Linnade Liidule, kuhu kuuluvates linnades ja valdades elab kokku ligi miljon elanikku.

Üheks edasist arengut määrava küsimusena tooksin kohaliku omavalitsuse ja riigivõimu funktsioone täitvate institutsioonide teineteist arvestava ja toetava partnerluse. On mõistetav, et sellise koostöö aluseks on ühishuvi, mis väljendub vajaduses tagada riigi terviklik ja tasakaalustatud areng ning kus arvestatakse Euroopa hea valitsemistava vorme. Erinevatel foorumitel on korduvalt räägitud vajadusest täpselt kaardistada ja piiritleda funktsioonide jaotus riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel ja sellele vastavalt kujundada ja kindlustada kohaliku omavalitsuse tulubaas. Nüüd on vajalik see töö riigi ja kohaliku omavalitsuste, nende maakondlike ja üleriigiliste liitude koostöös lõpule viia. Oluliselt peab kasvama ka riigi valmisolek kaasata eeskätt üleriigilisi omavalitsusliite, samuti maakondlike liite ning asjaomaseid kohaliku omavalitsuse üksusi riiklikke programmide koostamisse ja rakendamisse. Seda valmisolekut peab toetama aga omavalitsuste endi initsiatiiv ning läbikaalutud ja rakenduslike lahendusteede väljapakkumine.

Vabariigi Presidendi juures ellukutsutud kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud soovib samuti riigi ja kohaliku omavalitsuse erinevate tasandite koostööd toetada ning tuua ka edaspidi ühise laua ümber kokku mõlema poole esindajaid, et ühishuvi kandvaid probleeme arutada ja neile lahendusi leida.

Teise teemana tooksin välja regionaalse haldusega seotud küsimused. Kohaliku elu areng tänapäeval sõltub suuresti kohaliku omavalitsusüksuste koostöö võimalustest piirkondlikul ja regionaalsel tasandil. Koostöövaldkondadeks on siin nii koolivõrgu arendamine, sotsiaalhoolekanne, teedevõrgu korrashoid, keskkonnalased ja paljud teised inimeste sotsiaalset turvalisust ja elukvaliteeti määravad küsimused. Sobiva regionaalse halduse korraldamise mudeli otsinguteks on ajalimiit otsa saamas ning meie mahajäämus Euroopa Liidu liikmesmaadest on selles valdkonnas toimuvate arengutega võrreldes silmatorkav. Regionaalhalduse temaatika aktualiseerub ka seoses Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2007-2013 väljapakutud finantsperspektiivide võimaluste kasutamisega ning vajadusega viia pädevuste ja ressursside ülekandmine detsentraliseeritud haldustasandile.

Üleriigiliste omavalitsusliitude, sealhulgas Linnade Liidu tegevuse prioriteediks peab jätkuvalt olema demokraatlike arengute toetamine nii kohalikul kui regionaalsel tasandil.

Märgiksin siinkohal Euroopa Liidu piirkondade ja linnade volitatud esindajate poolt Wroclawis 19.-20. mail 2005 vastuvõetud deklaratsioonis toodud mõtet, mille kohaselt -" liikmesriikide eripäradele kohandatud detsentraliseerimine tugevdab piirkondlikku ja kohalikku demokraatiat ja autonoomiat ning hajutab elanikkonna kartusi globaliseerumise ja kogu maailmas toimuvate majanduslike ja sotsiaalsete muutuste eest".

Kolmanda probleemina tooksin välja vajaduse alustada süsteemikindlat tööd meie omavalitsusmudeli kaasajastamisel. Eesti kohalik omavalitsus vajab täiustatud arengumudelit, mis arvestaks tulevikuvajadusi, tugineks kohaliku omavalitsuse ajaloo väärtusmõõtelisel pärandil ning arvestaks teiste riikide kriitiliselt hinnatud kogemusi. Tuleb tõdeda, et kohaliku omavalitsuse korralduse funktsionaalne, organisatsiooniline ja õiguslik korraldus, mille konstruktsioonid loodi Eesti taasiseseisvumise käigus või vahetult sellele järgnenud aastatel, on mitmes valdkonnas arengut piiravad. Ilmselt on ka see üheks põhjuseks, et eelseisvate kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste künnisel oleme silmitsi murettekitava usalduskriisiga.

Kas valimiseelses kampaanias antavad suurejoonelised lubadused suudavad valija ja kohaliku võimu vahelist veelahet ületada, on küsitav. Pigem aitab usalduskriisi ületada inimeste vajadustele orienteeritud kohaliku võimu igapäevane tegevus, mille korrastavaks aluseks on uute võimaluste mõõtes sisustatud pikemaajaline tegevuskava. Oskus näha tänaste probleemide taustal kaugemaid sihte ja eesmärke on edu alus ning põhiseaduslike väärtuste kindel garantii.

Olen kindel, et 85. aastapäeva tähistav Linnade Liit asub ka kohaliku omavalitsuse tulevikuperspektiivide sisustamisel oma liikmetele tõsiseks toeks ja nõuandjaks.

Soovin teile kõigile uutes ettevõtmistes edu ja kordaminekuid!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee