| |
 | Intervjuud | | |
Vabariigi President ajalehele "Eesti Päevalehe Ärileht" 15. juunil 200515.06.2005
President Arnold Rüütel: kui ma poleks president, siis oleksin talupidaja
President Arnold Rüütli hinnangul peab Eesti eriti palju tähelepanu pöörama tootlikkuse kiirele kasvule ja konkurentsivõime suurendamisele.
Olete konkursi Ettevõtluse Auhind patroon juba mitmendat aastat. Mida konkursi tähtsusest, arengust ja olulisusest Eesti majanduses arvate?
Sellised omavahelised mõõduvõtmised, kus osalevad sajad ettevõtted kõigist Eesti piirkondadest, stimuleerivad kahtlemata Eesti majanduse arengut. Paremate hulka jõudnud ettevõtted saavad end sel moel laiemalt tutvustada ning näidata ülejäänutele head eeskuju. Kokkuvõttes on tegu tänuväärse ja pidevalt areneva ettevõtmisega.
Miks peaks üks tavaline kohalikule turule orienteeritud väike või keskmine Eesti ettevõte osalema Ettevõtluse Auhinna konkursil?
Konkursil osalemine näitab ettevõtte aktiivset suhtumist omaenda ja laiemalt kogu Eesti majanduse arengusse. See ajendab läbi mõtlema oma ettevõtte tugevusi ja nõrkusi, võimaldab võrdlusmomenti ja kogemuste vahetust teistega. Sel moel saadud teadmised aitavad ettevõtet tugevdada, mis on kahtlematult tähtis nii kodu- kui ka välisturul tegutsemiseks, sest ka koduturul on konkurents üsna tihedaks kujunenud.
Pealegi - Eesti ettevõtja väärib tunnustust. Olen külastanud mitut konkursil osalenud ja auhinnatud ettevõtet. Need kõik on konkurentsivõimelised firmad, kus inimesed teevad tänuväärset tööd, mis väärib peale eeldatava äriedu ühiskonna poolt ka üldisemat tähelepanu.
Tutvudes veidi lähemalt sellega, kuidas läheb Eesti edumeelsematel ettevõtetel, teame ka paremini, kuidas läheb Eesti majandusel tervikuna.
Mis on kolm kõige olulisemat ja konkreetsemat boonust, mida Euroopa Liitu astumine on Eesti majandusele andnud, kas olete senise majandusarenguga rahul?
Eesti majandus on olnud edukas, kuid arenguruumi on veel palju. Kõige olulisemate Euroopa Liidu liikmestaatusega kaasnenud "boonustena" tooksin välja kolm üldisemat tendentsi, mida ei tohiks alahinnata, kuigi neid ei saa alati täpselt suruda kitsastesse ajalistesse ja rahalistesse raamidesse. Need protsessid on aset leidmas aegamööda, mistõttu oleme nendega juba jõudnud harjuda, kuid unustada neid ei tohiks.
Esiteks, Euroopa Liidu liikmestaatuseks valmistumine andis arengukiirenduse - näiteks tootmise Euroopa Liidu standarditele vastavusse viimine, samuti euroliidu toetusfondide kasutamine.
Teiseks, Euroopa Liidu liikmestaatus on rahvusvaheline usaldusväärsuse kaubamärk, mis soodustab majanduskoostöö tihenemist kaugemate riikidega - see ilmnes korduvalt koos äridelegatsiooniga asetleidnud visiidil Jaapanis. Kolmandaks, euroliidu ühisturu piires on kergem korraldada eksport- ja importtegevust.
Milliseid probleeme või väljakutseid peate Eesti majanduse jaoks lähema kolme-viie aasta jooksul kõige olulisemateks ja lahendust vajavateks?
Loomulikult peame lähiaastate tegevuse kavandamisel meeles hoidma ka kaugemaid sihte, nagu näiteks loodetavad positiivsed muutused meie rahvastiku arengus. Aga seni, kuni meil tuleb tegutseda olemasolevates tingimustes, kus töövõimeline elanikkond väheneb ja vananeb, peab tähelepanu all hoidma konkurentsivõime suurendamist ja tootlikkuse kiire kasvu jätkamist.
Meil pole põhjust rääkida Lääne-Euroopa kombel sellest, et pikendada inimeste töönädalat, sest ületöötamisest tulenevad tervise- ja sotsiaalprobleemid on Eestis veel jätkuvalt aktuaalne teema. Samuti ei soovitaks ma panustada võõrtööjõu sissetoomisele, mis mõneks aastaks võib parandada olukorda mõne üksiku ettevõtte seisukohalt, kuid mis pole lahendus Eesti jaoks tervikuna.
Positiivse arengu konkurentsivõime ja tootlikkuse seisukohalt peaks tagama eeskätt Eesti inimeste potentsiaali senisest täielikum ärakasutamine - tööpuuduse vähendamine ja ühtaegu tööhõive tõstmine, samuti investeeringud uude tehnoloogiasse, koolitusse ja haridusse.
Kui te poleks president, vaid ärimees, siis millises valdkonnas ja miks praegu tegutseksite?
Arvan, et haridusest ja kogemustest lähtudes oleks mul kõige õigem tegutseda maamajanduses. See on mulle südamelähedane ja samas ka tugeva arengupotentsiaaliga valdkond. Uuringudki on veenvalt näidanud, kuivõrd olulised on kõrge tootlikkuse saavutamisel põllumeeste jaoks eelnev baasharidus ja pidev täienduskoolitus. Just sellised talupidajad, kellel peale tehnika on olemas ka vajalikud oskused ja teadmised, on teistest edukamad ja paistavad silma kõige parema tootlikkusega.
Olen alati olnud huvitatud maamajanduse uuendamisest ja mitmekesistamisest. Seepärast on mul hea meel, et ka Euroopa Liidu poolt pälvib selline tegevus tähelepanu ja toetust. Kuna mul endal praegu selles valdkonnas praktiseerimiseks mahti ei ole, olen oma ideid püüdnud paljude praktikutega jagada. Potentsiaali on siin erinevate teemade lõikes igatahes palju, et innovatiivse lähenemisega leida uusi võimalusi lisaväärtuse loomiseks, seejuures loodusesse säästlikult suhtudes ja samas inimeste elukeskkonda arendades.
Loomulikult pärsib maamajanduse arenguvõimalusi oluliselt asjaolu, et maal ei ole praegu Eestis enam sellist tähendust tootmisvahendina kui enne Teist maailmasõda. Aga pole sugugi välistatud, et tänapäeva rahutu maailma arenguprotsessid viivad selleni, et maa tootmisfunktsioon muutub taas oluliselt tähtsamaks. Sellega seondub ka julgeolekupoliitika huvisfääri laienemine seni julgeolekuga lõdvalt seotud valdkondadele, milles Eesti peaks kindlasti olema aktiivne kaasamõtleja.
Toivo Tänavsuu
|
| |
|
vpk.ee
