In English

Intervjuud
Ava print vaates

Vabariigi presidendi intervjuu ajalehele "Postimees" 7. mail 2005
07.05.2005


Rüütel: Eesti on leppimiseks valmis

Tänase Venemaaga oleks Eesti valmis leppima, sest minevikupärand ei pea kammitsema meie olevikku ja tulevikku, ütleb president Arnold Rüütel.

Kas II maailmasõda on Eesti jaoks üldse lõppenud, kui Venemaa jätkuvalt pole valmis hukka mõistma Molotovi-Ribbentropi pakti?


Arvan küll, et Teine maailmasõda on Eesti jaoks faktiliselt lõppenud - kui mitte enne, siis viimase Vene sõduri lahkumisega meie maalt.

Kuid sõja järelmõjusid on alles üsna arvukalt. Üks neist on tahes või tahtmata meilt leppimist nõudev asjaolu, et tänase Eesti territoorium on väiksem kui enne sõda.

Teiseks võiks aga pärast 60 aastat olla aeg küps selleks, et Eesti saaks peeglisse vaadata ja küsida - kas oleme valmis Venemaale andestama meile osaks saanud ülekohut?

Usun, et tänase Venemaaga oleks Eesti valmis leppima - minevikupärand ei peaks jääma kammitsema meie olevikku ja tulevikku. Tuleb aga tõdeda, et Venemaa oma praegustes sõnades ja tegudes ei näi seda kergelt soovivat.

Kindlasti aga rõhutaksin, millist delikaatsust selle temaatika käsitlemine vajab. Ükski poliitik ei tohiks olla sedavõrd vastutustundetu, et näiteks kompensatsiooninõuetega mängimisest teha endale punktikogumisüritus.

On nukker tõsiasi, et Venemaa praegused võimud ei tundu olevat valmis selliselgi moel ajalugu mõtestama, nagu see toimus 1989. aastal NSV Liidu rahvasaadikute kongressil.

Meil tuleb aga aru saada, et põhjused on kinni eeskätt tänase Venemaa identiteediraskustes ja sisepoliitikas, mitte silmaklappidega vihas Eesti ja teiste Balti riikide vastu.

21. aprillil kuulutas Interfax Venemaa presidendi abi Sergei Jastržembski sõnumit, kuidas Moskvasse 9. ja 10. maiks tulemata jätnud Eesti ja Leedu lasksid käest ajaloolise võimaluse saada üle paljudest muredest omavahelises suhtluses. Mida te talle vastaksite?

Oma uue identiteedi otsinguil on Venemaa püüdnud liikuda korraga mitmes suunas - arendada SRÜd, sõlmida partnerlussuhted ELi ja NATOga ja pakkuda ennast rahuvahendajaks Lähis-Idas.

Kahtlemata on ka suurejoonelised 9. maiks planeeritud pidustused osa Venemaa tegevusest eneseleidmise teel ja oma identiteedi tugevdamisel. Meil pole põhjust seda Venemaale ette heita.

On küllaltki tabavalt märgitud, et 20. sajandist jäänud kaks olulisimat märki Venemaa identiteedis ongi Gagarini kosmoselend ja Suures Isamaasõjas saavutatud võit. Me mõistame seda kõike ning oleme valmis suurema üksteisemõistmise saavutamiseks.

Enno Tammer


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee