In English

Vabariigi President
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjon

Koosolek 9. juunil 2005

Osa võtsid:
Jaan-Mati Punning, Heino Luik, Andres Piir, Agu Värimäe

Kutsutud:
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan Jüri Sepp, regionaalministri nõunik Merike Metstak, Siseministeeriumi regionaalosakonna juhataja Priidu Ristkok, eksperdid Jaak Uibu ja Arvo-Eerik Naelapea, Vabariigi Presidendi siseosakonna nõunik Alar Ojalo


Eesti Rahvastikutaaste Regionaalprogrammi (ERARE) põhiseisukohtade tutvustamine

Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi algatatud programmi ERARE tutvustasid J. Uibu ja H. Luik.

J. Uibu viitas koosolekust osavõtjatele elektrooniliselt saadetud tutvustavatele tekstidele (lisa 1, lisa 2), millele lisas kommentaare ja selgitusi.

ERARE eesmärgiks on luua eeldused maakeskkonnas suurperede asumite tekkele ning perekeskse eluviisiga maakodudele.

J. Uibu meenutas, et Eesti rahvastiku demograafiline seisund on olnud tähelepanu keskmes juba aastaid. Ta esines 1995. aastal Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu koosolekul ettekandega "Eesti rahva tervislik seisund ja selle suundumused", kus osundas lahendamist vajavatele probleemidele. Ettekanne saadeti tolleaegsetele Riigikogu liikmetele ning räägitu on ka avaldatud ajakirjas Eesti Arst. Maarahva Kongressil 2002. aastal osutas Vabariigi President Arnold Rüütel vajadusele esitada lisaks probleemi püstitamisele ka ettepanekuid ja võimalikke praktilisi lahendusi.

ERARE, kui võimalikke lahendusi pakkuv programm hõlmab sotsiaal-, keskkonna- ja rahvastikuprobleeme. ERARE elluviimine eeldab üheaegset kodanikualgatust ja riiklikku toetust.

ERARE ei pretendeeri riigi haldusjuhtimisele, kuid võiks haakuda Eesti regionaalarengu strateegiaga. ERARE ei ole tootmistalude loomise, küll aga nende toetamise programm. ERARE talu ei tähenda naturaalmajapidamist.

H. Luik rõhutas rahvastikutaaste probleemi. ERARE eesmärk on reserveerida võimalus rahvastiku taasteks ja regionaalarenguks soodustingimustel järgnevate aastate jooksul. See tugineb kodanike algatusele ning eeldab omavalitsuste ning riigi toetust. Programmiga on tegeldud 6 aastat ja selle väljatöötamisel on rakendatud erinevaid spetsialiste. Nii ÜRO kui Euroopa Liit on programmi väljatöötamist toetanud.

Maakodusid on praegu umbes 120 000. Programmi autorid on silmas pidanud 300 000 ha maa kasutuselevõttu, millest 200 000 ha kuuluks reserveerimisele maakodudeks ja 100 000 ha munitsipaalvajadusteks. See võimaldaks juurde rajada umbes 100 000 maakodu. Loomulikult tuleb arvestada tööhõive suurenemise vajadusega ning sotsiaalse infrastruktuuri (koolid, kauplused, haiglad jne) olemasoluga.

Plaanitav pilootprojektide koostamine nõuab rahalisi vahendeid umbes 5 miljonit krooni. Eelkokkulepe pankadega on olemas.

Ettekannete tegijaile esitati küsimusi pilootprojekti, rahastamise ja seadusandliku toe vajaduse kohta.

Korduvalt rõhutati, et vaieldamatult annab maakodus elamine lastele tööharjumised, töökogemused ja hea tervise aluse. Samas urbaniseerumine järjest süveneb. ERARE maakodu peaks koos hoidma kõik vajaliku: perekonna, töö, kodu ja looduse. Ent kodu olemasolu ei ole ainuke mõjutegur, mis inimesi elukoha valikul mõjutab. Eeskätt on oluline töö olemasolu, teisalt ka sotsiaalse infrastruktuuri olemasolu.

Äärmiselt oluliseks peeti ERARE rahvastikutaastele kaasaaitavat efekti. Väljendati muret rahvastiku kiire vananemise ja vähenemise üle.

A.-E. Naelapea informeeris kohalolijaid Kanadas 60-ndatel aastatel tekkinud edukalt toimivast liikumisest, kus töötajate omanikustaatus töökohas motiveerib osalema oma ettevõtte arengus ja pingutama selle parema käekäigu nimel. Oluliseks on omanikutulu lisandumine palgale. Selle temaatikaga sobib ka nn kobarküla idee, kus tekib initsiatiiv ühistegevuse edendamiseks maapiirkondades. Praegune süsteem paneb noore põlvkonna 20 aastaks kitsikuses siplema, et pangalaene tagasi maksta.

H. Luik pakkus välja, et on aeg informeerida programmist Riigikogu ja teha koostööpakkumine Riigimetsa Majandamise Keskusele.

Tehti ettepanek valmistada ette kompleksne käsitlus regionaalpoliitika küsimustest ning kuulata ära kõikide ERARE autorite seisukohad akadeemilise nõukogu koosolekul. Teema on tähelepanu väärt ja vajalik.

J.-M. Punning pidas oluliseks saada hinnang programmile akadeemiliselt nõukogult. Selleks tegi ta ettepaneku pakkuda komisjoni poolt välja Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu 2006. a I kvartali koosoleku päevakorda ERARE arutelu. Teema eelnevaks põhjalikuks ettevalmistamiseks kavandada küsimuse arutelu komisjoni koosolekul.

OTSUSTATI:

1. Soovitada Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudil jätkata tööd Eesti Rahvastikutaaste Regionaalprogrammi (ERARE) väljaarendamisel ning alustada pilootprojektide realiseerimisega selleks nõusolekut avaldanud omavalitsusüksustes.
2. Informeerida Vabariigi Presidendi akadeemilist nõukogu ERARE põhiseisukohtadest 21. juuni 2005. a koosolekul.

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee