| |
 | Ametlikud teated | | |
Vabariigi President pidas Tartus leinapäeva kõne14.06.2005
President Rüütel asetas tänasel leinapäeval pärja Tartus Riia mäel asuvale mälestusmärgile ning kõneles 1941. aastal toimunud juuniküüditamise mälestamiseks korraldatud konverentsil "Rõhutud aegade päev" Vanemuise teatrimajas.
Murtud Rukkilille Ühingu poolt korraldatud konverentsi avakõnes ütles Vabariigi President, et peaaegu igaühel meie väikse rahva seas pidi keegi lähedastest üle elama küüditamise koledused, põgenema kodumaalt idast või läänest tulevate okupantide eest või koguni jätma oma elu Teises Maailmasõjas. "Eesti rahvas kaotas lühikese aja vältel enda hulgast iga viienda rahvuskaaslase ja peaaegu kõik kaasmaalastest vähemusrahvuste esindajad. Kuid sõda ja okupatsioonid ei toonud Eestile kaasa üksnes inimkaotusi, mida mõrvatute, küüditatute, põgenenute ja sõjaohvritena oli kokku ligi 180 tuhat. Lisaks seisnes Eesti kaotus elukvaliteedi ja oskuste languses, keskkonna ja moraali hävitamises," sõnas riigipea.
"Ajalugu on rahvastele õpetanud, et kui sulgeda silmad demokraatia järjekindla piiramise ees, võib see kaasa tuua totalitaarse ja lõpuks ka kuritegeliku režiimi sünni. Nii juhtus kahe maailmasõja vahelises Euroopas," lisas president Rüütel.
Vabariigi President märkis ka, et veel vähem kui 20 aastat tagasi ei eksisteerinud neid sündmusi enam kui sajale rahvale pealesurutud ametlikus ajalookäsitluses. "Niisugustes tingimustes oli pretsedenditu, kui tollane Eesti NSV Ülemnõukogu hakkas 1988. aastal arutama stalinliku vägivalla ilminguid. Arutelu tulemuseks oli seadus, mis andis 1940.-1950. aastatel aset leidnud massirepressioonidele õigusliku hinnangu, kuulutades need seaduse- ja inimsusevastasteks tegudeks. Selline hinnang võrdsustas sisuliselt stalinismi natsismiga," rõhutas president Rüütel.
Vabariigi President tänas kõiki, kes osalesid äsja trükist ilmunud "Valge raamatu" koostamisel. "See oli põhjalik ja aeganõudev töö ning seda krooninud raamatu ilmumine aitab selgitada meie rahvaga toimunut nii eesti kui inglise keeles. Kuid raamatut saab käsitleda ka vahearuandena senisest tööst, sest kõik arhiivid ei ole veel avanenud ega paljud materjalid ole veel kättesaadavad. Uurimistöö peab jätkuma. Sama tähtis on, et teadmine toimunust kanduks tõetruuna põlvest põlve," lausus riigipea.
Presidendi kantselei avalike suhete talitus
Kadriorus 14. juunil 2005
|
| |
|
vpk.ee
