| |
 | Otsused | | |
848. "Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse" väljakuulutamata jätmine30.05.2005
Jätan välja kuulutamata 12. mail 2005 vastu võetud "Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse".
Vastuvõetud seaduse §-ga 1 muudetakse "Riigikogu töökorra seaduse" 2005. aasta 17. oktoobril, so pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimisi jõustuvat § 6 lõike 2 redaktsiooni, jättes sealt välja teise lause, mis oleks peatanud Riigikogu liikme valimisel valla- või linnavolikogu liikmeks tema volitused valla- või linnavolikogu liikmena. Samuti tunnistatakse kehtetuks "Riigikogu töökorra seaduse" 2005. aasta 17. oktoobril jõustuv § 7 lõike 2 punkt 3, mille kohaselt Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla valla- või linnavolikogu liige. Nimetatud sätete muutmisega taaskehtestatakse olukord, kus Riigikogu liige võib samaaegselt omada ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volitusi.
Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 154 ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast (RT II 1994, 26, 95) tulenev omavalitsuse autonoomia põhimõte lähtub avaliku võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvidest. Kohaliku omavalitsuse iseotsustusõigus eeldab, et volikogu tegevus kohaliku elu küsimuste otsustamisel peab lähtuma eelkõige kohalikest oludest ja vajadustest, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed saavad otsuseid langetada sõltumatult riigi keskvõimust ning seada esikohale kohalikud huvid. Samale seisukohale jõudis ka Riigikohus oma 19. aprilli 2005 otsuses nr 3-4-1-1-05 (RT III 2005, 13, 128), mille punktis 35 rõhutatakse, et "...kohalike huvide realiseerimine kohalikul tasemel, vajadusel ka vastuolus keskvõimu huvidega, on omavalitsuse autonoomia olemuslik sisu".
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 lõike 2 alusel võib riik panna kohalikule omavalitsusele riiklikke kohustusi, mis oma sisult on täidesaatva riigivõimu ülesanded. Kohaliku omavalitsuse volikogusse kuuluv Riigikogu liige asub antud ülesannete täitmisega seotud küsimuste otsustamise või korraldamisega teostama täidesaatvat riigivõimu, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttega. Nimetatud põhimõtte üheks eesmärgiks on vältida võimu liigset kontsentreerumist nii organisatsioonilises, funktsionaalses kui ka personaalses aspektis.
Samuti ei võimalda ühe isiku poolt erinevate võimufunktsioonide samaaegne täitmine Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 63 sätestatud ametite ühildamatuse põhimõttest kinnipidamist, mille üheks eesmärgiks on tagada Riigikogu liikmele võimalus keskenduda Riigikogu liikme ülesannete täitmisele.
Pean vajalikuks 12. mail 2005 vastu võetud "Riigikogu töökorra seaduse muutmise seadust" Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107.
Arnold Rüütel
Avaldatud Riigi Teatajas 2005 Lisa, 62, 889
|
| |
|
vpk.ee
