In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Taustainfo Balti Riikide Nõukogu 15. aastapäevaks
11.05.2005


12. mail 2005 möödub 15 aastat Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi üksmeele ja koostöö deklaratsiooni allkirjastamisest Tallinnas Riigikogu Valges saalis, mis taastas Eesti, Läti ja Leedu täiemahulise riikidevahelise koostöö. 1990. aastal loodud Balti Riikide Nõukogu taastati 1934. aastal Genfis kolme riigi vahel sõlmitud koostöö ja üksmeele lepingule tuginedes.

Järgnevalt on avaldatud 12. mail 1990 kolme tolleaegse Balti riigijuhi poolt alla kirjutatud dokumendid - deklaratsioon ja kohtumise kommünikee.


DEKLARATSIOON
Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi üksmeelest ja koostööst

Meie,
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel,
Läti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Anatolijs Gorbunovs,
Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimees Vytautas Landsbergis,

- lähtudes oma maade rahvaste vankumatust ustavusest riikliku iseseisvuse ja vabaduse ideaalidele, tuginedes kolmepoolse koostöö ajaloolisele kogemusele,
- kinnitades ustavust rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetele,
- soovides kindlalt jätkata ning arendada kolme riigi poliitilist ja majanduslikku koostööd ning anda omapoolne panus tänapäeva üleeuroopalise protsessi arengusse,
- esindades Rahvasteliidu kolme endist liikmeriiki, kes on valmis asuma oma seaduslikule kohale ÜRO-s võrdsetes õigustes teiste riikidega,

otsustasime:

- renoveerida Genfis 1934. aasta 12. septembril Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud üksmeele ja koostöö leping ning deklaratsioon, mis õigusvastaselt katkestati 1940. aastal,
- uutest tingimustest lähtudes täiustada vastastikuste sidemete mehhanismi, mida näeb ette
- nimetatud lepingu 2. paragrahv,
- moodustada Balti Riikide Nõukogu, et aidata kaasa kolme vabariigi riikliku iseseisvuse täielikule taastamisele.
- Määrata, et perioodiliselt või ühe osaleva riigi algatusel kokkutulevasse Balti Riikide Nõukogusse kuuluvad Balti vabariikide ülemnõukogude esimehed ning teised kõrgemad ametiisikud vastavalt poolte äranägemisele.

Käesolev deklaratsioon on alla kirjutatud Tallinnas 12. mail 1990. aastal eesti, läti, leedu, inglise ja vene keeles 5 eksemplaris, mis on autentsed.

ARNOLD RÜÜTEL
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees

ANATOLIJS GORBUNOVS
Läti Vabariigi Ülemnõukogu esimees

VYTAUTAS LANDSBERGIS
Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimees



Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi ülemnõukogu esimeeste kohtumise KOMMÜNIKEE

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel, Läti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Anatolijs Gorbunovs ja Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimees Vytautas Landsbergis kohtusid Tallinnas 12. mail 1990. aastal.

Kohtumine möödus südamlikus ja mõistvas õhkkonnas, kajastades Eesti, Läti ja Leedu rahvaste pikaajalisi püüdlusi heanaaberlikule koostööle ning üksteise toetamisele. Taas leidis kinnitust kohtumise osaliste ustavus vabaduse ja riikliku iseseisvuse ideaalidele.

Toimusid kolmepoolsed läbirääkimised Eesti, Läti ja Leedu vastastikuste suhete tugevdamise üle. Kirjutati alla deklaratsioonile Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi üksmeelest ja koostööst. Võeti vastu läkitus NSV Liidu presidendile Mihhail Gorbatšovile ja USA presidendile George Bushile ning ühine avaldus Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisest osavõtu kohta. Kohtumise osalised informeerisid üksteist olukorrast oma maal ning välispoliitilisest tegevusest.

Eesti, Läti ja Leedu ülemnõukogu esimehed tõdesid taas oma riikide ajaloolise saatuse ühtsust. Rahvasteliidu täieõigusliku liikmena olid Eesti Vabariik, Läti Vabariik ja Leedu Vabariik maailmapoliitika üldtunnustatud ja aktiivsed subjektid. Nende suhted Vene NFSV ja NSV Liiduga rajanesid ja peavad edaspidigi tuginema 1920. aasta kahepoolsetele rahulepingutele ning neist tulenevatele dokumentidele.

1939. aasta Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingu sõlmimisele ja selle salaprotokollide allakirjutamisele järgnenud Balti riikide vägivaldne lülitamine NSV Liidu koosseisu oli okupatsiooni- ning anneksiooniakt. Eesti, Läti ja Leedu vabariigi ülemnõukogud on võtnud vastu otsused, millega tunnistati 1940. aasta NSV Liitu astumise otsused õigustühiseks. Nagu teada, pole suur osa ÜRO liikmesriike tunnistanud Balti riikide annekteerimist ning peab Eesti, Läti ja Leedu vabariiki endiselt eksisteerivaks de jure.

Balti riikide rahvad on viimastel aastatel saanud avalikult kinnitada vankumatut püüdlust taastada oma iseseisvus. Seda on demonstreeritud massiüritustel, valimistel ning seadusandlikus tegevuses. 1990 aasta 11. märtsil, 30. märtsil, 4. mail ja 8. mail võtsid kolme riigi ülemnõukogud vastu ajaloolised otsused riikluse täielikuks taastamiseks. Sellega seotud läbirääkimisi NSV Liiduga soovivad Balti riigid pidada, kooskõlastades oma seisukohad omavahel ning taganemata iseseisvuse põhimõtetest.

Balti riigid soovivad lülituda rahvusvahelisse ellu ning seavad oma eesmärgiks ÜRO ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide täieõiguslikuks liikmeks olemise.

Balti riigid on täis otsustavust anda oma panus Helsinki protsessi ning vastavalt sellele hakkavad taotlema enda lülitamist Helsinki II osaliste hulka. Balti riigid on arvamuse, et nende sõltumatuse küsimus peab kuuluma uue tippkohtumise ning Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise päevakorda.

Balti riigid peavad ülimalt tähtsaks austada rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud praktikat ning norme, kaasa arvatud loobumine vägivalla ja majandusliku surve kasutamisest riikidevahelistes suhetes. Nad taunivad niisuguseid aktsioone mis tahes riigi, sealhulgas kohtumise osalisriikide vastu.

Balti riigid käsitavad enda naasmist maailmapoliitikasse sammuna rahvusvahelise usalduse, julgeoleku ja ühistöö tugevdamisse.

Tallinn, 12. mail 1990

Eesti Vabariigi nimel
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees
Arnold RÜÜTEL

Läti Vabariigi nimel
Läti Vabariigi Ülemnõukogu esimees
ANATOLIJS GORBUNOVS

Leedu Vabariigi nimel
Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimees
VYTAUTAS LANDSBERGIS


Presidendi kantselei avalike suhete talitus
Kadriorus 11. mail 2005


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee