| |
 | Intervjuud | | |
Vabariigi President ajalehele Eesti Päevaleht 10. märtsil 200510.03.2005
RÜÜTEL: PUTINI LUBADUS PIIRILEPPE KOHTA KEHTIB ENDISELT
President Arnold Rüütli sõnul pole Moskva-sõidust loobumine tühistanud Vene presidendi Vladimir Putini lubadust sõlmida piirilepe enne 9. maid.
Milliste kaasmõjudega arvestasite, kui te otsustasite Moskvasse mitte minna?
Olin valmis kriitikaks. Olen aga oma otsuses kindel ning usun, et see oli õige samm. Oma avaldusega ma ei vastandanud Eestit Venemaale ning tunnustasin vene rahva kangelaslikkust fašismi purustamisel.
Kuivõrd arvestasite, et see võib maksta piirilepingu allakirjutamise venimise tulevikku?
Seni pole Venemaalt tulnud ühtegi märguannet, nagu oleks nende tahe piirilepingu sõlmimiseks vähenenud. Loomulikult peab ka Eesti olema valmis allkirjastamiseks.
Mida teeksite, kui Venemaa teatab, et sooviks piirilepingu alla kirjutada 10. mail Moskvas presidentide tasemel?
Lähtun sellest, et president Putiniga leppisime 20. jaanuaril Moskvas kokku piirilepingu allkirjastamise enne maikuud ja välisministrite tasemel.
Miks pidasite vajalikuks, et Eesti oleks esindatud valitsuse liikme tasandil?
Ütlesin seda ka oma avalduses 7. märtsil: arvestades mais Moskvas tähistatava sündmuse rahvusvahelist tähtsust ja riikidevahelise koostöö arengu vajadusi, pean vajalikuks, et Eesti riik oleks esindatud peaministri või valitsuse liikme tasandil.
Ehk oleks Eesti andnud selgema sõnumi, kui keegi Moskvasse ei läheks?
Arvan siiski, et senine sõnum on küllalt selge. Eesti esindatus Moskvas on vajalik selleks, et austada vene rahva võitlust koos liitlastega fašismi purustamisel.
Mida arvate väitest, et oma otsusega panite valitsuse sundseisu, taotlema kutset, mille saamise tõenäosus on üliväike?
Kui oleme huvitatud Moskvas esindatusest, siis peaks see ühtlasi tähendama tahet oma huvisid kaitsta.
Laupäeval teatas Venemaa välisminister Lavrov, et Venemaa loobub piirilepingu sidumisest poliitilise
deklaratsiooniga. Kas võib õelda, et teie otsus oli otsekui järeleandmisele külma žestiga vastamine?
Arvan, et Vene pool jõudis Eestiga sarnasele arusaamisele, et sellise deklaratsiooni sõlmimiseks puudub sisuline vajadus. Kohtumisel Vene Riigiduuma väliskomitee esimehe Kossatšoviga oli jutuks 1991. aasta jaanuaris sõlmitud Vene ja Eesti riigi vaheliste suhete aluste leping.
Rõhutasin tookord, et selles lepingus on loodud alused koostöö arendamiseks ka nendes valdkondades, mis tänapäeval leiavad käsitlemist Euroopa Liidu - Venemaa nelja ühisruumi tegevuskavas. Seetõttu ei oleks nüüd enam vajadust täiesti uue Eesti ja Venemaa vaheliste suhete alase deklaratsiooni koostamiseks.
Mitmed välispoliitika eksperdid on öelnud, et Eestil olnuks targem kutse vastu võtta. Mis oli viimaseks piisaks, mis pani nõuandjatest hoolimata teid just nii otsustama?
Viimase piisana iseloomustatakse tavaliselt kannatustekarika täitumist. Rõhutaksin aga, et see otsus sündis hetkeemotsioonidest vabana ning pärast arutelusid ja põhjalikku kaalutlemist. Oma seisukohtade kujundamisel lähtusin mitte päevapoliitilistest põhjendustest, vaid rahvuslikest püsiväärtustest.
Märkisite, et rahvas saatis teile 9. mai peol osalemise teemal mitmeid kirju. Kui palju neid on ja mida rahvas on kirjutanud?
Palju kirju tuli ka enne otsuse vastuvõtmist, põhiliselt pooldati sõidust loobumist. Pärast avalduse tegemist on paari päeva jooksul saabunud mitukümmend toetusavaldust, mitmed neist on välismaa kodanikelt - Soomest, Norrast, USA-st.
Sigrid Laev
|
| |
|
vpk.ee
