| |
 | Intervjuud | | |
Vabariigi President Häädemeeste vallalehele ''Koduvald'' 3. märtsil 200503.03.2005
Mis oli selleks tõukeks, et otsustasite teha ringsõidu Pärnumaa katastroofipiirkonnas.
Eks ikka need ootamatult tekkinud mured, millega silmitsi sattusid sajad Pärnumaa pered - sõna otseses mõttes üleöö. Esmaste päästetööde organiseerimisega tegeles täitevvõim, kuid sain toimuva kohta pidevalt infot. Aga mõne aja möödudes oli aeg sobiv selleks, et tormi- ja üleujutuskahjude esialgne käik ka ise üle vaadata.
Kas ettekujutus ja tegelikkus kattusid?
Info toimunu kohta oli muidugi olemas ning isiklik kogemus ka, sest meri ujutas üle ka minu suvekodu. Aga loomulikult avanes kogu pilt tekkinud kahjude ulatusest kujukalt alles kohapeal, oma silmadega vaadates ja inimestega suheldes.
Mis jäi südamesse vestlusest Rannametsa kaluritega?
Saarlasena tean, et kalurite amet pole kunagi kerge olnud. Aga praegu, kui kala meie meres on vähe ja võimalused juba väljapüütud kala turustamiseks pole ka kõige paremad, teeb selline loodusõnnetus meele eriti mõruks.
Kalurid on sitked mehed ja oskavad oma eluga toime tulla. Kuid nemadki ei tohi oma murega üksi jääda. Seepärast pean oluliseks iga võimalust, millega riik ja kaaskodanikud suudavad kalureid aidata.
Kas maapiirkondade päästeteenistuste rahastamine ja varustamine on piisav?
Et sellele ammendavalt vastata, peaks olema enne tehtud vastav analüüs. Aga selge on see, et pärast 9. jaanuari on Eestis suhtumine nendesse küsimustesse oluliselt muutunud. Eesti ei ole rikas riik ja seepärast pole meie võimalused piisavad ilmselt üheski valdkonnas. Seda olulisem on aga olemasolevaid vahendeid võimalikult otstarbekalt kasutada.
Kui oluliseks peate vabatahtlike väljaõpet ja kaasamist päästeoperatsioonidele?
Kui räägime näiteks Eesti riigi kaitsevõimest, siis selle juures tuleb alati rõhutada Kaitseliidu rolli kaitsetahte kasvatamisel ning esmaste teadmiste ja kogemuste jagamisel meie inimestele. Ka selliste päästeoperatsioonide kontekstis on vabatahtlikud oluline ressurss, mida tuleb kasutada säästlikult ja tõhusalt.
Nii linnas kui maal on oluline hoida ja peale kasvatada vabatahtlikke, kes tunnevad kohalikke inimesi ja olusid ning kellel on tahe ja teadmised esmastes päästetöödes osalemiseks.
Elu säilimine riigi äärealadel on strateegiliselt oluline Eesti julgeolekule, kas olete selle väitega nõus?
Kahtlemata. Peame selle teemaga senisest rohkem tegelema ning muuhulgas ka tunnustama inimesi, kes on oma kodukandile truuks jäänud. Tegelikult on see teema aga palju laiemgi, sest ka julgeoleku mõiste on tänapäeval oluliselt avardunud - inimesed on strateegiliselt olulised kõikjal Eestis. Seepärast olengi rõhutanud, et meie ees seisev suurim väljakutse on tõsta poliitika keskmesse Eesti inimene.
Mõnikord aitab elu säilitada ja edendada aga hoopis see, kui püüda leida, mille poolest oma kodukant ei oleks Eesti ääreala - ning seda vastuseks saadut siis arendada ja tutvustada teistele.
Milliseid meetmeid saaks valitsus rakendada ääremaade ja maapiirkondade arendamiseks?
Sellele küsimusele ammendava ja detailse vastuse andmine on muidugi eeskätt keskvõimu ja kohalike omavalitsuste pädevuses. Olulisel määral on need võimalused ju olemas, kasvõi Euroopa Liidu struktuurifondide meetmete ja ka siseriiklike maaelutoetuste näol. Kuna oleme neid võimalusi alles hakanud kasutama, on siin arenguruumi kindlasti piisavalt. Aga kõige otsustavamaks jääb ikkagi tahe maapiirkondade arendamise nimel ise midagi ära teha - nii Toompea kui Häädemeeste tasandil.
Mida hindate maaelu juures?
Hindamisväärset on palju. On ju maaelu ka minu kasvu- ja kujunemiskeskkond. Arvan, et enamus Eesti inimestest ei ole veel lõplikult ära linnastunud, mis millalgi tulevikus võib osutuda meie konkurentsieeliseks teiste ees.
Küsimus on Eesti jätkusuutlikkuses - kui maal jaguks häid töökohti ja lastel võimalusi korralikku kooliharidust saada, edeneks nende toel ka ülejäänud kohalik elu. Pingutada selle nimel aga tasub kindlasti - kasvõi seepärast, et maaperedes on lapsi reeglina rohkem kui linnas.
Millised soovitused annate Häädemeeste valla rahvale?
Mis muud, kui pea püsti ning tarmukalt ja tegusalt edasi. Küll me selle elu üle Eestimaa jälle edenema saame!
Viimasel ajal on maaelu arendamiseks tekkinud täiendavaid võimalusi. On oluline, et nii Riigikogu ja valitsuse tasandil, aga ka kohalike omavalitsuste poolt osataks neid hästi ära kasutada. Soovin selleks kõigile jõudu!
Kai Marjamägi
|
| |
|
vpk.ee
