| |
 | Ametlikud teated | | |
Vabariigi President kõneles Tartu rahu 85. aastapäeva pidulikul aktusel02.02.2005
President Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel osalesid täna Kaitsejõudude Peastaabi ja Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud Tartu rahu 85. aastapäeva pidulikul kontsert-aktusel ning sellele järgneval ballil Tartu "Vanemuise" Kontserdimajas.
Oma tervituskõnes kõneles president Rüütel, et Tartu rahust kõneldakse sageli Vabadussõja ja meie nüüdis-kaitsetahte kontekstis ning vähem on tähelepanu all olnud rahuleping ise kui noore Eesti riigi diplomaatia üks tippsaavutusi. "Tunnustust väärib tollaste poliitikute oskus hinnata keerulisi rahvusvahelisi olusid, tahe otsida lahendusi ja seista riiklike huvide eest. Vastutusega rahva ja riigi tuleviku eest lõid nad Eestile reaalse võimaluse oma suveräänsuse teostamiseks," ütles riigipea.
Vabariigi President märkis, et Tartu rahulepinguta poleks Eesti suutnud ravida Vabadussõja põhjustatud haavu ega oleks ka iseseisva riigina leidnud rahvusvahelist tunnustamist. "Lääneriigid püüdsid tollal kõigiti alal hoida bolševismivastast ühisrinnet. Seetõttu ei nähtud kuigi meelsasti sellest blokist eraldumas Eestit. Samas kulgesid rahuläbirääkimised Venemaaga Eesti jaoks läbi raskuste. Kui aga end alles loov riik suutis siiski lepinguni jõuda, näitas ta sellega kogu maailmale oma suutlikkust toimida iseseisva riigina," meenutas president Rüütel.
Riigipea sõnas, et rahva aktiivsel osavõtul kulgenud Asutava Kogu valimised 1919. aasta aprillis tõestasid, et sõjast hoolimata mõtleb rahvas elu korraldamisele oma riigis.
President Rüütel nentis, et toonaste riigijuhtide tegutsemishaare ja sihikindlus on imetletavad. "Toon vaid mõne näite: avati emakeelne Tartu Ülikool, tööd alustas Pallase kunstikool ja Kirjanike Liit, esmakordselt tuli kokku Riigikohus. Kõik need sammud kuni põhiseaduse vastuvõtmiseni 1920. aasta suvel mahtusid väga lühikese aja sisse ning suur osa neist tehti sõja tingimustes. Nende sammude riigiehituslik väärtus avanes Tartu rahulepinguga, mis põhistas Eesti Vabariigi olemasolu. Nii oli ja on ka täna põhjust uhke olla tollaste poliitikute, diplomaatide ja sõjameeste üle, kes andsid meie rahvale vabaduse ja rahu," kõneles riigipea.
Vabariigi President rääkis, et Tartu rahuga määrati kindlaks Eesti Vabariigi idapiir, mis sai püsida napilt kaks aastakümet, mille järel stalinistliku Nõukogude Liidu ja fašistliku Saksamaa salatehing, Molotovi-Ripentropi pakt osutus ülimuslikuks tahteks, mis määras paljude suveräänsete rahvaste saatuse ja piiride kulgemise. "Eesti iseseisvuse taastamise järel alanud piirikõnelused Venemaaga lõppesid 1999. aastal piirilepingu parafeerimisega. Siin leidsid kajastamist need realiteedid, mis kujunesid maailmas poole sajandi jooksul, mil Eesti oli okupeeritud," lisas president Rüütel.
Riigipea toonitas, et me peame neid fakte teadma, aga ka tulevikku vaatama. "Piir Eesti ja Venemaa vahel on nüüd Euroopa Liidu idapiir. Tänases maailmas on riigipiiridel erinevaid tähendusi - need piiritlevad rahvuslike huvide kaitse ruumi, aga ka ühiseid väärtusi jagavate rahvaste ühishuvide ruumi," ütles Vabariigi President.
President Rüütel kutsus vaatama nii ajas kui ruumis enda lähiümbrusest pisut kaugemale ja püüdma seda teha ka võõraste silmade läbi. "Soovin, et meist igaühel jätkuks tahtmist aidata jõudumööda kaasa, et meie rahvas elaks rahus ja peatselt 87-aastaseks saav riik edeneks," lisas riigipea.
"Mullu tähistasime Eesti lipu aastat, mille just siin Tartus täpselt aasta tagasi välja kuulutasin. Suvel lehvis 120 aasta vanune rahvuslipp taas Otepääl ning kindlasti tundsime kasvavat uhkust oma isamaa ja iseseisvuse üle, sammudes sinimustvalge all laulupeol, olümpial ja mujalgi. Kuulutan nüüd Eesti lipu aasta lõppenuks ja soovin meile isamaalist vaimu ka järgnevateks aastateks!" sõnas Vabariigi President.
Presidendi kantselei avalike suhete talitus
Kadriorus 2. veebruaril 2005
|
| |
|
vpk.ee
