| |
 | Intervjuud | | |
Vabariigi President Läti päevalehele Chas 27. jaanuaril 200527.01.2005
Millised võivad olla tagajärjed, kui Venemaa annulleerib Molotov-Ribbentropi pakti? Mida see annab Balti riikidele?
Kui NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress 1989. aastal seda teemat käsitles, siis otsustati tookord: ''Kongress tunnistab salaprotokollid juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise momendist kehtetuks.''
Objektiivse hinnangu andmine möödunule ka Venemaa kui Nõukogude Liidu õigusjärglase poolt ning vastastikusest heast tahtest kantud teod aitavad kindlasti kaasa heanaaberlike suhete tugevnemisele. Sellisel moel kindlustame alust teineteisemõistmiseks ja koostöö tihendamiseks kõige erinevamates valdkondades.
Selleks, et lähiajaloo probleemid ei jääks meie olevikku ja tulevikku kammitsema, tuleb need üheskoos selgeks rääkida. Toonitaksin, et meie huvi on teha seda Venemaaga koos, mitte Venemaale vastandudes. Kasu sellest on kindlasti mõlemapoolne, negatiivseid tagajärgi sellest aga ei peaks olema kellelegi.
Informatsioon selle kohta, et Vladimir Putin toetas võimalust annulleerida MRP, tuli Teilt, aga Venemaa ametlikes struktuurides pole selles küsimuses mingeid kommentaare antud. Teie arvamus, miks?
Leppisime president Putiniga kokku, et kuna kohe pärast kohtumise seisab mul ees pressikonverents, saan öelda ka tema seisukoha. Seepärast on mõistetav, et seni suurem osa informatsioonist meie kohtumise kohta pärineb minult.
Usun, et diplomaatilistes kanalites tegeletakse selle teemaga juba intensiivselt ning kindlasti jõuab midagi sellealasest suhtlusest lähikuudel ka avalikkuse ette, kasvõi seoses Eesti ja Venemaa piirilepingu allkirjastamisega. Nii et soovin kõigile vaatlejatele kannatlikkust ja rahulikku meelt.
Vaira Vike-Freiberga iseseisev otsus oli sõita 9. mail Moskvasse. Eesti presidendil kohtumine Vladimir Putiniga. Miks Balti riigid hakkasid ajama aktiivset Venemaa poliitikat ükshaaval, aga mitte koos, nagu planeeritud. Millega Te seda seletate?
Ma ei näe siin praegu probleemi. Eesti ja Läti erinevad sammud suhetes Venemaaga pole olnud üksteisele vastanduvad, vaid üksteist täiendavad. Me valisime erinevad sihtgrupid - mina rääkisin ajaloost Venemaa presidendiga, Läti riigipea rääkis sellest laiale avalikkusele.
Kolm Balti riiki on teinud tihedat koostööd kogu aeg ja jäävad koostööpartneriteks ka edaspidi kõige erinevamates valdkondades. Pean seda väga oluliseks, sest Eestil, Lätil ja Leedul on palju ühiseid huvisid ja aruteluteemasid ja ka tulevikku vaatame üheskoos.
Vadim Rodionov, vanemkorrespondent
|
| |
|
vpk.ee
