In English

Intervjuud
Ava print vaates

Vabariigi President ajalehele "Postimees" 26. jaanuaril 2005
26.01.2005


Milliste sõnadega iseloomustate 20. jaanuaril Putiniga toimunud kohtumise õhustikku?

Kohtumine oli asjalik ja vastastikku tähelepanelik. Kohtumise käik näitas, et mõlemalt poolt on olemas tahe arutada põhjalikult läbi need küsimused, mis on takistanud kahe riigi vaheliste suhete arengut.

Mil moel oli Putin selleks kohtumiseks valmistunud?

Minu hinnangul oli kohtumine ka president Putini poolt põhjalikult ette valmistatud. Aga samas oli ka mõistetav, et iga teema, mida käsitlesime, sisaldas mõlema poole jaoks uut ja olulist informatsiooni.

Kui kindel olete, et Vene president ei tagane 20. jaanuari kohtumisel antud toetusest piirilepingu kiirele sõlmimisele ja lubadusele anda vastav ülesanne oma välisministeeriumile?

Arvestades kohtumise õhkkonda, ei näe ma põhjust, miks ta peaks seda tegema.

Kuidas kommenteerite aga Vene presidendi asepressiesindaja Dmitri Peskovi esmaspäevaseid sõnu, et piirileping koos suhete poliitilise deklaratsiooniga tuleks sõlmida maikuus Moskvas, kui Putin nõustus teiega, et piirilepingu võiks sõlmida välisminister Sergei Lavrov juba lähitulevikus Tallinnas?

Meie oleme president Putiniga oma jutud selleks korraks ära rääkinud ja mul pole põhjust kommenteerida asepressiesindaja Dmitri Peskovi esmaspäevaseid sõnu.

Kui Lavrov siiski tuleks lähitulevikus ja piirilepingu jõuaks ratifitseerida, kas oleksite valmis sõitma 9. mail Moskvasse, et järgmisel päeval - EL-Vene tippkohtumise ajal - vahetada Putiniga ratifitseerimiskirju?

Pole mõtet püüda kiirustada ajast ette ja võtta liiga palju samme korraga. Praegu saame öelda, et Eesti on 10. mail tippkohtumisel esindatud, aga enne seda oleme valmis võõrustama Vene välisministrit Eestis ja sõlmima sel ajal ka piirilepingu.

Viimasel Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumisel lubas president Putin, et Venemaa kiirendab ettevalmistusi Eesti ja Lätiga piirilepingu sõlmimiseks. Oma ettepanekut tehes ütlesingi Putinile, et kui seekordsele tippkohtumisele Moskvas jääks ratifitseerimiskirjade vahetamine, oleks see ka Venemaale sobilik variant. Tal ei olnud vastuväiteid.

Sama Peskovi sõnul on "praegusel ajal võimalik vaid Molotov-Ribbentropi pakti ajalooline hinnang". Kuivõrd on see sama, mida ütles teile kohtumisel president Putin?

Me ei rääkinud kohtumisel sellest, et jagada MRP-le hinnangu andmine ajalooliseks ja juriidiliseks. President Putin väljendas hukkamõistu MRP suhtes.

Kui NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress 1989. aastal seda teemat juba käsitles, siis otsustati tookord: "Kongress tunnistab salaprotokollid juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise momendist kehtetuks."

Kas Putin rääkis midagi MRP tühistamisest või oli see teie hilisem sõnavääratus?

Kahtlemata on erinevad juriidilise tähendusega terminid olulised, kuid presidentide kohtumistel räägitakse eeskätt üldistest põhimõtetest.

Pärast üle kahe tunni kestnud kohtumist tuli jagada rohkelt välkintervjuusid ning vaheldumisi nii eesti kui vene keeles. Kui mõnel puhul olen kasutanud mõnevõrra erinevat sõnastust, siis palun sellesse mõistvalt suhtuda. Üldine mõte on ju samaks jäänud - MRP ja sellest tulenenud tegevused tuleb hukka mõista.

Kuidas suhtute näiteks viimastel päevadel Eestis kõlanud hinnangusse, et kohtumine Putiniga oli Eestile häbiväärne?

Hemingway kasutas ühe oma raamatu motona inglise luuletaja sõnu - ükski inimene pole saar, üksi keset merd. Ka Eesti riik ja rahvas ei ela siin planeedil üksi. Kuigi ida poolt on meile osaks saanud palju ülekohut, peame suutma jälgida ja mõista Venemaa seisukohti ja nende kujunemise dünaamikat ka siis, kui me ise teisiti arvame. See on üks osa eneseväärikusest ja riigiks olemise oskusest.

Valmidust üksteisemõistmiseks väärtustatakse erinevatel läbirääkimistel alati ning see ei tähenda sugugi põhimõttelagedust või oma seisukohtadest taganemist.

Miks, teie arvates, suhtuvad paljud inimesed Eestis Venemaasse ülitundlikult ja näevad kahepoolsetes kõrgetasemelistes kontaktides ohtu Eesti riigile?

Inimeste suhtumise kujundab valdavalt ajalookogemus, rahva ajalooline mälu.

Millisena hindate Eesti-Vene suhete tulevikku?

Olen optimistlik. Meil leidub piisavalt ühiseid huvisid erinevatel tasanditel ja paljudes valdkondades.

Mis võivad olla selle tuleviku teravamad karid ja kuidas neid ületada?

Kui mõlemalt poolt suhtutakse praeguste probleemide lahendamisse konstruktiivselt ja hea tahtega, siis pole põhjust täna prognoosida tulevasi karisid. Selline suhtumine koos objektiivse hinnanguga möödunule on kindlasti heanaaberlike suhete tugevnemise ja seega mõlema poole huvides.

Mitte ainult poliitikutel ja diplomaatidel, vaid ka ajakirjandusel on vastutus selle eest, et neid teravaid karisid meie ette ei kerkiks. Soovin nii lähiajal kui ka edaspidi kõigile rahulikku meelt ja puude taga metsa nägemist.


Toomas Sildam


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee