| |
 | Intervjuud | | |
Vabariigi President Interfaksile (Diplomaticheskaja Panorama) 22. jaanuaril 200522.01.2005
Milliseks hindate käesoleva hetke Eesti ja Venemaa vahelistes suhete taset, millisena näete perspektiive?
Loodan, et minu ja Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini avameelne ja konstruktiivne kohtumine loob eeldused positiivseks läbimurdeks meie riikide suhetes.
Kas plaanite võtta vastu Venemaa kutse külastada Moskvat ja võtta osa pidulikust Võidu 60 aastapäeva tähistamisest? Millal on oodata ametlikku Eesti-poolset vastust kutsele?
Ma ei ole veel langetanud otsust, kas osaleda 9. mai pidustustel; teen seda paari kuu jooksul, nagu olen ka varem lubanud.
Venemaa pakub Eestile poliitilist deklaratsiooni. Kas Tallinnal on põhimõttelisi märkusi selle dokumendi projekti kohta, mis Venemaa on ette valmistanud? Milliseid momente tahaks Eesti pool deklaratsiooni lisada?
Kokkulepped, mis tõepoolest parandavad riikide vahelisi suhteid on alati positiivsed. Teie nimetatud deklaratsiooni eelnõuga töötab Eesti Välisministeerium.
Kas lahkhelid Tallinna ja Moskva vahel piirileppe allkirjastamise aja suhtes jäävad?
Minu teada niisuguseid lahkhelisid ei ole. Ka äsja Venemaa presidendiga kohtudes tegin ma ettepaneku, et lepingu võiksid juba lähiajal Tallinnas alla kirjutada välisministrid ning 10. mail Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumise ajal Moskvas võiks vahetada piirilepingu ratifitseerimiskirju.
Venemaa on mitmeid kordi välja öelnud oma mure seoses rahvusvähemustega Eestis. Teie kommentaar.
Eesti on demokraatlik riik, kus kõigil kodanikel on võrdsed õigused ja kohustused rahvusest sõltumata. Tänases Eestis elab ligikaudu sajast rahvusest inimesi ning poliitika kõigi rahvusvähemuste suhtes on ühesugune - rahvusvahelisi õigusakte ja tavasid järgiv. Eesti on riik, kus on täidetud kõik OSCE rahvusvähemuste ülemkomissari soovitused ja ettepanekud. Viimasena neist võeti 1998. aastal vastu kodakondsuse seaduse muudatus, millega võimaldati alla 15-aastastele kodakondsuseta vanemate lastele naturalisatsiooni korras taotleda Eesti kodakondsust.
Meil tegutseb aktiivselt valitsusväline Eestimaa Rahvuste Ühendus, kuhu kuuluvad kümnete vähemusrahvuste organisatsioonide esindajad. Oma viimasel foorumil võttis see ühendus vastu deklaratsiooni, kus on öeldud: ''Rahvusvähemused ei tunneta, et nende õigusi Eestis rikutakse.''
Kodakondsuseta isikute suure arvu tegelikud põhjused peituvad Eesti omariikluse kaotamises Molotov-Ribbendropi pakti tagajärjel ja NSV Liidu ümberrhvastamispoliitikas. Algab probleemi ulatus on täna vähenemas, sest Eesti liitumine Euroopa Liiduga suurendas märgatavalt soovi Eesti kodakondsusesse astuda.
Rida Balti riikide poliitilisi ja avalikke jõude avaldavad üleskutseid seada Moskva ette ''küsimus nõukogude okupatsiooni aja kahjutasu nõudmise kohta''. Milline on Tallinna ametlik seisukoht selles küsimuses?
Nõukogude okupatsioonid aastatel 1940-1941 ja 1944-1991 põhjustasid meie rahvale mõõtmatuid inimkaotusi ning suuri majanduslikke ja keskkonnakahjusid. Kõiki neid ei ole võimalik kokku arvata. Kuidas hinnata kahju küüditatute, põgenema sunnitute, vangistatute, vaimselt ja muul viisil represseeritute näol?
Võib öelda, et Stalini niisuguse vägivalla ohvriks langesid kõik Nõukogude Liidus elanud rahvad, ka vene rahvas. Kuid Eesti Vabariik oli iseseisev riik, mille suveräänsust oli 1920. aastal tunnustanud ka Nõukogude Venemaa. Meie kaotasime oma iseseisvuse Stalini ja Hitleri 1939. aasta kokkulepetest tulenevalt. Seda valusat teemat puudutasin ka vestluses Vene president Vladimir Putiniga, kes mõistis Molotov-Ribbendropi pakti hukka.
Kuidas hinnatakse Eestis praegust kaubanduslik-majanduslikku koostööd Venemaaga ja milliseid perspaktiive nähakse edaspidistes Venemaa suurtes investeerimisprojektides?
Eesti poolt on kogu aeg olnud suurem valmisolek majanduskoostööks, kui see tegelikkuses on. Nii oli see kahe maailmasõja vahelisel perioodil, kui Eesti hiljuti iseseisvunud kiiresti areneva majandusega riik, ja nii on see olnud ka pärast iseseisvuse taastamist.
Venemaa poolt kehtestatud raudteetariifid ei luba Eestil praegu kasutada väga tugeva arengupotentsiaaliga kaubanduskoostöö võimalusi Leningradi ja Pihkva oblastiga, aga ka laiemalt - Skandinaavia ja Loode-Venemaa vahel.
Nüüd, kui Eesti on Euroopa Liidu riik, võib see avada ka Venemaa jaoks uusi võimalusi, sest nii meie riik kui eraettevõtjad kasutavad innukalt võimalust osaleda Euroopa projektides. Üks potentsiaalseid arengupiirkondi on kindlasti meie kahe riigi piiriregioon.
V. Kulikov
|
| |
|
vpk.ee
