| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President juudi kogukonna esindajatega kohtumisel 7. detsembril 2004 Tallinnas07.12.2004
Austatud juudi kogukonna liikmed!
Tuli on paljude rahvaste jaoks väga olulise tähendusega. Põhjamaa rahvastele on see elu säilimise seisukohalt sama hädavajalik kui vesi. Aga tulel on ka sügav sümboolne tähendus. Paljude rahvaste jaoks on see alistamatuse sümbol ja märgib julgust jääda iseendaks.
Tuli liidab inimesi, avab ja otsekui puhastab nende hinged. Tavapäraselt süüdatakse küünlad aasta pimedaimal ajal, et ammutada leegist uut energiat. Nii teevad ka eestlased, kes juba ammusest ajast tähistavad nii talvist kui suvist pööripäeva elusa tule - küünla või lõkketule paistel.
Juutide ajaloos ja elutingimustes on nii vesi kui tuli omandanud erakordse tähtsuse. Tänasel pühal süüdatakse küünlad oma rahva meelekindluse ja vabadusiha märgiks, aga ka valguse ja rõõmu ülistuseks. Üks rõõmu allikaid on kindlasti oma kultuur, mida juudi rahvas ka võõrsil elades au sees hoiab.
Eesti on riigi alguspäevadest alates püüdnud luua siin elavatele rahvakildudele kõik võimalused omakultuuri hoidmiseks. 1919. aastal toimus Eesti juudi koguduste I kongress, 1923. aastal asutati Tallinna Juudi Gümnaasium. Esimesena Euroopas võttis just Eesti 1925. aastal vastu kultuurautonoomia seaduse, mille alusel kuulutati aasta hiljem välja ka juudi kultuurautonoomia. See oli ainulaadne sündmus maailmas ja juutide ajaloos.
Juudi kultuuriselts Eestis taasloodi mais 1988, mil see pälvis suurt tähelepanu esimese omalaadse organisatsioonina Nõukogude Liidus. Taasiseseisvunud Eesti esimeseks rahvusvähemuse kooliks sai 1990. aastal uuesti tööle hakanud Tallinna juudi kool.
Tahan mulle antud võimalust kasutades tänada Eesti juudi kogukonda, et olete väga aktiivselt tegutsenud ja Eesti elus suure osavõtlikkusega osalenud. Soovin tänase püha puhul teile kõigile palju rõõmu nii küünlavalgusest, lähedastest enda ümber kui ka oma rikkast kultuurist!
|
| |
|
vpk.ee
