| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President 16. novembril 2004 Jerevani Ülikoolis16.11.2004
Loeng:
Eesti ja Armeenia Euroopas
Austatud härra rektor,
õpetatud nõukogu liikmed,
lugupeetud daamid ja härrad!
Mul on suur rõõm ja au esineda täna teie ees Armeenia tähtsaimas kõrgkoolis, Jerevani ülikoolis, kus on saanud hariduse arvukalt väljapaistvaid teadlasi ning ühiskonna- ja kultuuritegelasi. Järgnevalt annan ma ülevaate sellest, kuidas on kulgenud Eesti liitumine Euroopa Liiduga. Ühtlasi jagan teiega mõtteid sellest, milliseid uusi võimalusi koostööks ja üksteise toetamiseks pakuvad meile Euroopas toimunud arengud.
Lubage mul alustuseks meenutada Eesti ja Armeenia vaheliste kontaktide algusaega üle-eelmisel sajandil, kui mõlemad maad kuulusid Tsaari-Venemaa võimu alla. Meil, eestlastel on põhjust uhkuseks selle üle, et aastatel 1830-36 elas meie ülikoolilinnas Tartus armeenia uue kirjanduse ja uue kirjakeele rajaja Hatšatur Abovjan, kes õppis seal õpetajate seminaris ja ülikoolis.
Abovjan ei olnud aga kaugeltki ainus silmapaistev armeenlane, kes tollel perioodil Tartus kõrghariduse sai. Seal õppisid ka rahvavalgustaja Stephanos Nazarjan, tuntud luuletajad Rafael Patkanjan, Gevorg Dodohjan ja mitmed teised armeenia haritlased. Eelmise sajandi algul oli Tartus muide nii palju armeenia üliõpilasi, et nad lõid seal koguni oma üliõpilasorganisatsioonid.
Siinkohal tahan toonitada tõsiasja, et kuigi meie riikide ja rahvaste vahelised suhted ei ole kaugusest tingituna olnud tihedad, on nad läbi aegade olnud väga head. Eestis elab ka tänapäeval aktiivne armeenia kogukond, mis ei ole küll suur - umbes 2000 inimest -, kuid on hästi kohanenud eluga taasiseseisvunud Eesti ühiskonnas. Tallinna armeenlased said muide mõne aasta eest oma käsutusse ühe vana, omanäolise kiriku otse kesklinnas. Nii on armeenia kogudusel meie pealinnas väärikas pühakoda, kus koguneda ja jumalateenistusi korraldada, nagu maailma vanima rahvusliku kristliku kiriku kombed ja traditsioonid seda ette näevad.
Lugupeetud kuulajad!
Lubage mul nüüd jätkata põgusa tagasivaatega Eesti kogemustele eurointegratsiooni valdkonnas viimase kümmekonna aasta jooksul.
Ajalooliselt on Eesti olnud seotud Euroopa majandus- ja kultuuriruumiga. Selle seose katkestas viieks aastakümneks Nõukogude okupatsioon. Oma koha taastamisel Euroopas tuli meil läbida lühikese ajaga pikk ja keeruline tee. Seejuures oli abiks hinnaline ajaloopärand, milles peituv kogemus toetab meie riigi arengusuundumusi ka tulevikus.
Mida võiks meie kogemustest esile tõsta? Esiteks seda, et rahva tuleviku üle otsustamisel kuulub otsustav sõna rahvale kui kõrgema võimu kandjale. Eesti taasiseseisvumise protsessi algust 1980-ndate aastate lõpul on nimetatud "laulvaks revolutsiooniks". Pealinna lauluväljakule kogunenud tohutu rahvahulk laulis isamaalisi laule ning sai seal kogetud ühtekuuluvustundest tahet ja jõudu oma edasist saatust kujundada. Samamoodi näitas Balti rahvaste ühtsustunnet Tallinnast Vilniusse ulatunud 600 km pikkune Balti kett, mille moodustasid kätest kinni hoidnud inimesed Molotovi ja Ribbentropi salaleppe 50. aastapäeval.
Teiseks rõhutaksin, et just täna, 16. novembril 16 aastat tagasi 1988. aastal võttis tollane Eesti Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, andes hoobi Nõukogude impeeriumi alusmüüridele. See akt määras iseseisvuse taastamise vormiks parlamentaarse ja läbirääkimiste tee. Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisega tegi Eesti parandused kehtivasse põhiseadusesse, millega kehtestati Eesti seaduste ülimuslikkus Nõukogude Liidu seaduste ees.
Kolmandaks tahan esile tuua vajaduse omada ühises võitluses liitlasi. Meie iseseisvuse taastamisel oli oluline kolme Balti riigi koostöö ja ühine tegutsemine ühiste eesmärkide nimel Balti riikide nõukogu raames.
Juba enne iseseisvuse taastamist oli paljude jaoks Eestis selge, et ainult täielik integreerumine Euroopa ja transatlantilistesse struktuuridesse tagab meile kui keerulise geograafilise asendiga väikeriigile kestva iseseisvuse ja stabiilsuse. Muidugi ei teadnud me tollal, kui pikaks ja keeruliseks see protsess võib kujuneda. Samas ei loonud me eesseisvate raskuste osas endale ka mingeid illusioone ning olime valmis pikki aastaid kestvateks jõupingutusteks.
Täna võime öelda, et tegelikult kulges meie liitumine Euroopa Liiduga ladusamalt ja kiiremini, kui me oleksime 1991. aastal isegi julgenud unistada.
Hästi kokkuvõtlikult võib loetleda järgmised olulisemad etapid: 1995. aastal sõlmiti Eesti ja Euroopa Liidu vahel nn. Euroopa leping, millega seati sisse tööstuskaupade vabakaubandus ja millega Euroopa Liit tunnustas Eesti liitumissoovi.
1997. aastal saime Euroopa Liidult kutse liitumisläbirääkimistele, mis algasid 1998. aasta kevadel ja lõppesid 2002. aasta detsembris. Liitumislepingu sõlmimise järel toimus Eestis 2003. aastal rahvahääletus, mis andis liitumisele Euroopa Liiduga kodanike suure enamuse toetuse. Ning veidi enam kui poole aasta eest, 1. mail 2004, sai Eestist koos ülejäänud üheksa liituva riigiga Euroopa Liidu liikmesriik.
Eesti, nii nagu ka meie Balti naabrite Läti ja Leedu liitumisprotsessile avaldas olulist positiivset mõju tõsiasi, et meie taasiseseisvumine oli toimunud demokraatlikul teel ja ilma vägivallata. See lõi meie taotlustele usaldusväärse fooni ning tagas toetuse ja otsese abi meie tööle demokraatlike institutsioonide rajamisel ja käivitamisel. Selleta oleks aga meie integreerumine Euroopasse olnud mõeldamatu.
Mitte vähem tähtis ei olnud Euroopa Liidu suhtumise kujundamisel Eestisse, Lätisse ja Leedusse meie aktiivne omavaheline koostöö, mis demonstreeris meie rahvaste ja riikide koostöötahet ja -võimet. Väga vajalikud olid meie valitsuste ja läbirääkimisdelegatsioonide regulaarsed konsultatsioonid ja nõupidamised. Meie koostöö Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu raamistikus jätkub ka praegu, kuigi paljud küsimused lahenevad nüüd laiemas Euroopa Liidu kontekstis.
Muidugi oli kogu liitumisprotsess tegelikkuses küllalt keeruline ja pingutav. Paralleelselt läbirääkimistega käis väga intensiivne seadusandlik töö - Eesti seaduste vastavusse viimine Euroopa Liidu õigusega. Suur töö tuli ära teha nii juristidel, ametnikel kui poliitikutel. Ning eriti suur oli läbirääkimisdelegatsiooni liikmete töökoormus. Samas ei olnud meil loomulikult puudust ka kahtlejatest ja kõhklejatest, nn. euroskeptikutest. Leidus nii neid, kes olid kategooriliselt Euroopa Liidu vastu, kui ka neid, kes soovitasid liitumisega oodata.
Ent napp pool aastat, mis on liitumisest möödunud, kinnitab, et valik oli õige. Arvamusuuringud näitavad, et rahva toetus Euroopa Liidule on selle aja jooksul stabiilselt kasvanud ning praegu ulatub Euroopa Liitu positiivselt suhtuvate valijate osa ligikaudu kolme neljandikuni valijaskonnast. Inimesed tunnetavad, et Euroopa Liit on toonud nende ellu stabiilsust ja aidanud kaasa nende heaolu kasvule.
Seetõttu on Eesti toetanud ka Euroopa Liidu uue põhiseadusliku lepingu väljatöötamist, mis aitab kaasa Euroopa integratsiooni süvendamisele. Liidu edasise arengu jaoks olulisena toimus 29. oktoobril Roomas lepingu pidulik allkirjastamise tseremoonia. Sellega korrastati pädevuse jaotust Euroopa Liidu institutsioonide vahel, suurendati liikmesriikide parlamentide rolli otsusetegemisel, põhiõiguste harta muudeti õiguslikult siduvaks ning tugevdati ka Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika teostamist. Eesti loodab, et pärast ratifitseerimist liikmesriikide poolt annab see uue tõuke Euroopa Liidu rahvusvahelise mõjujõu tõusule.
Lubage mul siinkohal lisada, et eelnev ei olnud teile, head armeenia sõbrad, suunatud europropaganda, vaid kokkuvõte sellest, kuidas eestlased on taasiseseisvumise järel püüdnud oma rahvuslikke eksistentsiaalseid probleeme lahendada.
Olen veendunud, et meie valikud olid konkreetsetes tingimustes ainuõiged. Samas on aga Armeenia majandus- ja julgeolekukeskkond hoopis erinev ning nõuab teie rahvuslikele huvidele vastavaid otsuseid. Usun, et Euroopa Liit ja Eesti tema liikmena teeb omalt poolt kõik, et aidata kaasa Armeenia püüdlustele turumajanduse ja demokraatliku arengu teel ning tihendamaks koostööd Euroopa Liiduga.
Kui vaadata Euroopa Liidu teemat laiemalt, siis tahaksin rõhutada, et liikmelisus ei tähenda midagi lõplikku ja muutumatut. Vastupidi - Euroopa Liit, nii nagu ka rahvusriigid, millest ta koosneb, on pidevas arengus ja teisenemises. Võiks ehk öelda, et Euroopa Liit - see on pidev arenguprotsess. Eesti ja ka teiste viimasesse liitumislainesse kuulunud riikide jaoks oli tähtis omandada õigus osaleda selles protsessis koos meie Lääne-Euroopa partneritega.
Me ei saanud ega soovinud vaadata pealt, kuidas Euroopa, s.t. meie kõigi tuleviku seisukohalt olulisi otsuseid tehakse ilma meie arvamust küsimata. Seda enam, et meie lähinaabritest Rootsist ja Soomest said 1995. aastal Euroopa Liidu liikmesriigid ning meie majanduse seotus Euroopa Liiduga, eriti aga just Soome ja Rootsiga, kasvas juba 90-ndate aastate algusest saadik väga kiires tempos.
Ei saa salata, et nii Eesti kui teiste uute liikmete jaoks on suur tähtsus nii tehnilisel kui materiaalsel abil, mida me oleme saanud seni ning saame ka edaspidi Euroopa Liidu institutsioonidelt ja tõukefondidest oma ühiskonna ning majanduse arendamiseks. Tõukefondid on mõeldud Euroopa Liidu sisemiste arenguerinevuste maksimaalseks vähendamiseks. Ühtlasi on need Liidu-sisese solidaarsuse sümboliks, seades eesmärgiks ühtse arengutasemega piirkonna loomise.
Euroopa Liidu maadele omane solidaarsus ulatub ühenduse piiridest kaugemale. Euroopa Liit on eraldi võetult maailma suurim arenguabi andja. Ka Eesti on enda jaoks teadvustanud, et kuulumine Euroopa Liitu ei tähenda ainult saamist, vaid ka andmist. Seda eelkõige osalemisena Euroopa Liidu ühistes poliitikates ja programmides. Nii on liitumise järel suurenenud vahendid, mida Eesti suunab arengukoostööks väljapoole Euroopa Liitu jäävate riikidega.
Head armeenia sõbrad!
Heaolu ja turvalisus on Euroopa Liidu peamised eesmärgid. Need sõltuvad aga mitte ainult arengutest Liidu sees või liitumisprotsessis osalevates riikides, vaid ka olukorrast Liitu ümbritsevas keskkonnas. Me kutsume seda vööndit Euroopa Liidu "uueks naabruskonnaks". Marokost Kaukaasiani ulatuva piirkonna rahvastiku koguarv on ligi 400 miljonit. Sellele lisandub enam kui 140-miljonilise rahvaarvuga Venemaa.
On ilmne, et tihedam majanduslik, poliitiline ja kultuuriline koostöö Lõuna-Kaukaasia, Ukraina ja Moldovaga, nagu ka Lääne-Balkani, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikidega on kogu Euroopa julgeoleku, heaolu ja konkurentsivõime seisukohalt olulise tähtsusega. Sama oluline on ka "külmutatud konfliktide" lahendamisele kaasa aitamine naaberriikides ja -piirkondades.
Seega on täiesti loomulik, et Euroopa Liit pöörab järjest enam tähelepanu Euroopa naabruspoliitikale. Selle eesmärgiks on aidata kaasa sotsiaalse ja majandusliku heaolu kasvule oma lähiümbruses. Muidugi jätkab Euroopa Liit selle kõrval endiselt ka arengumaade abistamist mujal maailmas, ent suurema tähelepanu pööramine lähipiirkonnale on Eesti arvates kindlasti väga õige suund.
Naabruspoliitikal on oluline koht meie prioriteete määratlevas "Eesti Valitsuse Euroopa Liidu poliitikas aastateks 2004-2006", mille valitsus tänavu kevadel heaks kiitis. Selles on öeldud, et Eesti arvates peab Euroopa Liit oluliselt suurendama jõupingutusi, aitamaks kaasa Ukraina, Moldova, Valgevene ja Lõuna-Kaukaasia riikide demokraatlikule arengule ja stabiilsusele ning töötama välja konkreetsed tegevusplaanid nende eesmärkide elluviimiseks.
Suhete arendamine uute naabritega on planeeritud individuaalsete tegevuskavade alusel. Meie jaoks on rõõmustav juunis Üldasjade ja Välissuhete Nõukogu istungil vastu võetud otsus kaasata Lõuna-Kaukaasia riigid Euroopa naabruspoliitika protsessi. Komisjon plaanib riigiraportid Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani kohta koostada 2004. aasta lõpuks või 2005. aasta kevadeks.
Loodame, et juba järgmisel aastal on võimalik Armeenia ja teiste Lõuna-Kaukaasia riikidega hakata rääkima konkreetsete tegevusplaanide koostamisest, mis on aluseks naabruskoostöö elluviimisele. Euroopa naabruspoliitika ühe juhtpõhimõtte kohaselt on partnerriik Euroopa Liiduga ühistes koostööprojektides nn. kaasomanikuks. See tähendab, et realiseeritakse just neid projekte, mis vastavad iga partnerriigi individuaalsetele vajadustele demokraatia ning turumajanduse arendamise ja Euroopa Liiduga tihedama koostöö osas.
On selge, et uue ja niivõrd ambitsioonikate eesmärkidega poliitika, nagu on naabruspoliitika, arendamine nõuab Euroopa Liidult uut lähenemist ja ka täiendavaid vahendeid. Seetõttu toetab Eesti Euroopa Liidu uue finantsraamistiku ettevalmistamisel muuhulgas ka Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada Euroopa naabruspoliitika rahastamist Liidu ühiseelarvest.
Lugupeetud kuulajad,
nüüd pisut lähemalt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendist (ENPI), mis on avatud kõigile Euroopa naabruspoliitika partneritele ja võimaldab finantseerida projekte partnerriikides. 30. septembril esitas Euroopa Komisjon detailsema plaani, mis sisaldab poliitilise raamistiku, programmide tüübid, nende administreerimise ja rakendamise korra. Eesti seisukoht on, et igale riigile tuleb läheneda individuaalselt. Lähtudes riigi edusammudest ja valmidusastmest saab hakata koostama tegevuskavasid.
Euroopa Liidu Ühise Välis- ja Julgeolekupoliitika raames toetab Eesti jätkuvalt ka "külmutatud konfliktide" lahendamist Lõuna-Kaukaasias ja Moldovas. Leiame, et Euroopa Liidu roll peaks nende ja muude piirkondlike konfliktide lahendamisel kasvama. Eesti, nagu ka kõik teised Euroopa Liidu liikmesriigid, on huvitatud stabiilsest arengust kogu Lõuna-Kaukaasia regioonis. Toetame Mägi-Karabahhi küsimuse rahumeelset ja konstruktiivset lahendamist Aserbaidžaani ja Armeenia vahel Minski protsessi raamistikus ning rahvusvaheliste organisatsioonide jõupingutusi konflikti lõpetamiseks.
Mõni sõna ka Eesti transatlantilisest koostööst, mida peame koos oma kuulumisega Euroopa Liitu Eesti kõige olulisemaks julgeolekugarantiiks. Eesti on NATO liikmesriik kaheksandat kuud ning jätkab aktiivset panustamist NATO kriisireguleerimisoperatsioonidesse Balkanil ja Afganistanis. Teeme seda oma võimete ja olemasolevate võimaluste kohaselt.
NATO tippkohtumine Istanbulis käesoleva aasta juunis kinnitas alliansi tegevuse jätkusuutlikkust ja edasist võimekuste arendamise vajadust. Üheks prioriteetidest on kujunemas NATO partnerluspoliitika. Eesti teab omast kogemusest partnerluse olulisust ja tervitab selle edasiarendamist Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikidega.
Koostöö uute naabritega on valdkond, kus Euroopa Liidu uute liikmesriikide poliitiliste ja majanduslike reformide kogemus on eriti väärtuslik, sest nad suudavad näha probleeme ligilähedaselt sama nurga alt kui uued naabrid. Eesti panus saaks Euroopa Liidu naabruspoliitikas kõige suurem olla eelkõige informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning e-valitsemise valdkonnas, milles Eesti ise on olnud edukas.
Selle kinnitusena mainiksin 2002. aasta suvel Eesti Vabariigi valitsuse, ÜRO Arenguprogrammi ja Avatud Ühiskonna Instituudi informatsiooniprogrammi koostöös loodud e-valitsuse akadeemiat. Selle eripärase akadeemia eesmärk on parandada avaliku ja kolmanda sektori esindajate koostööd kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia alal.
Sellel taustal on kohane rääkida ka Eesti ja Armeenia koostööst. Pärast Eesti välisministri visiiti siia Jerevani 2001. aastal, on meievahelistes suhetes toimunud oluline samm edasi. Veel samal aastal toimus koolitusseminar Armeenia riigiametnikele, mille korraldasid omavahelises koostöös meie välisministeerium ning teede- ja sideministeerium.
Koostöös meie sotsiaalministeeriumiga toimus 2002. aastal Eesti tervishoiu- ja tervisekindlustuse reformi tutvustav seminar Armeenia vastava ala spetsialistidele. Samal aastal tutvusid Armeenia ministeeriumide kõrged ametnikud Eesti sise- ja justiitsministeeriumi kogemustega tsiviilkontrolli kehtestamisel jõustruktuuride üle. Veidi rohkem kui aasta tagasi, septembris 2003, toimus e-valitsuse akadeemias infotehnoloogia-alane koolitus Armeenia riigiametnikele. Mul on rõõm lisada, et just neil minutitel algab siin Jerevanis järjekordne e-valitsuse alane koolitus Armeenia riigiametnikele.
Arvestades tõsiasja, et nii Armeenia kui Eesti on väiksed, ent IT valdkonnas võrdlemisi hästi arenenud riigid, näeme meie Eestis infotehnoloogia-alasel koostööl Armeeniaga häid perspektiive. Eesti on omalt poolt valmis jagama oma kogemusi ka panganduse, erastamise ning WTO-ga liitumise tehniliste küsimuste osas.
Eespool oli juttu sellest, et meie riikide ja rahvaste vahelised suhted on alati olnud väga head, ent mitte eriti tihedad. Viimane kehtib ka meie praeguste majandussuhete kohta, kus meil on kindlasti rakendamata potentsiaali. Minuga koos saabus Jerevani rühm Eesti ärielu esindajaid, kes tulid siia muidugi selleks, et tutvuda oma Armeenia kolleegidega ja uurida võimalusi reaalseks koostööks. Olen kindel, et meie head suhted poliitilisel tasandil ja sagenevad kontaktid on loonud hea tausta ka majandussuhete süvendamisele.
Austatud kuulajad,
lubage mul lõpetuseks väljendada veendumust, et Euroopa Liidu laienemise positiivne mõju aitab kaasa meie riikide poliitilise ja majandusliku keskkonna arengule kasvava stabiilsuse suunas. Ühtlasi usun, et ühiste jõupingutustega saavutab Armeenia häid tulemusi demokraatliku ühiskonna arendamisel ja rahva heaolu suurendamisel. Palju edu selleks!
Tänan tähelepanu eest.
|
| |
|
vpk.ee
