In English

Intervjuud
Ava print vaates

Vabariigi President Leedu ajalehele Lietuvos Rytas 6. oktoobril 2004
06.10.2004


Eesti riigipea säilitab sadu leedulaste käest saadud kirju

Arnold Rüütel arutles ''Lietuvos Rytasega'' vesteldes, miks on kahe rahva suhted jahenenud

Foto allkiri:
Arnold Rüütel tunnetab siiani hingelist sidet Eesti ja Leedu inimeste vahel

Sukeldus meenutustesse

''Leedut ja Eestit ühendas vaimne sild, mille alustoed lõid kõikuma üksikute poliitikute ettevaatamatute sõnade mõjul. Ent ainult koos saavad mõlemad riigid tugevad olla'', kinnitas eile Eesti president Arnold Rüütel.
Vilniusesse riigivisiidile saabunud Arnold Rüütel meenutas vestluses ''Lietuvos Rytasega'' noid aegu, mil ta sai Leedust sadu kirju.
76-aastane poliitik koos abikaasa Ingridiga saabus Vilniusesse esmaspäeval. Tagasi Tallinna sõidab Arnold Rüütel täna õhtul.

Tähelepanu osaliseks - peale deklaratsiooni väljakuulutamist

Kas on tõsi, et Teil on alles sadu Leedu kodanike kirju?

Jah, see on tõsi.
1988. aastal võttis tolleaegne Eesti Ülemnõukogu, mille esimees ma olin, vastu avalduse, milles deklareerisime Eesti iseseisvust ning Eesti seaduste ülimuslikkust Nõukogude Liidu seaduste üle.
Tol ajal olid need tõepoolest revolutsioonilised otsused. Mind kutsuti Moskvasse, kõrgeimad riigijuhid ähvardasid mind, et Ülemnõukogu esimehena vastutan ma isiklikult sellise otsuse eest. Mind ähvardas 10-aastane vanglakaristus nõukogude konstitutsiooni rikkumise eest. Kuid Eesti ei loobunud oma otsustest.
Hiljem kuulutas Eesti ametlikult, et stalinism on võrdne fašismiga ning võttis vastu otsuse hüvitada represseeritud Eesti kodanikele põhjustatud kahjud.
Need sammud leidsid maailmas suure kõlapinna. Sain kogu maailmast tohutul hulgal kirju, kuid kõige rohkem - Leedu inimestelt.
Sellest ajast alates tajungi Eesti ja Leedu inimeste vahel erilist hingelist sidet.
Need kirjad on mul praegugi veel alles, kuigi nende eksisteerimisest hakkasin rääkima alles hiljuti.

Vastutustundetud sõnad tegid halba

Balti riikide iseseisvuse taastamise algusaegadel tegutsesid Eesti, Läti ja Leedu tõeliselt ühise võitluse ja iseseisvuse taastamise vaimus. Ent kui me täna küsitleme Vilniuse tänavatel inimesi, siis väga sageli mainitakse eestlaste upsakust. Millisel hetkel vahetus Eesti sõbralikkus naabrite pilkamisega? Millal heanaaberlikud suhted halvemaks muutusid?

Iseseisvuse taastamise ajajärgul olid Leedu, Läti ja Eesti suhted väga head. Riigijuhid kohtusid vähemalt kaks korda kuus.
1990. aastal helistasin südaööl oma kolleegidele Vytautas Landsbergisele Vilniusesse ja Anatoli Gorbunovile Riiga. Tegin neile ettepaneku asutada Balti Riikide Nõukogu.
Nõukogu töötas väga intensiivselt. Meie otsused saadeti kogu maailma, sealhulgas ka Nõukogude Liidu, riigijuhtidele.
Oli hetk, mil kõige salajasemaid asju arutasime omavahel öösel mere kaldal, Jurmalas külma tuule käes, et meie sõnu ei kuuleks võõrad kõrvad. Sel ajal tegid meie riigid koostööd õlg õla kõrval.
1991. aasta Moskva putši ajal sõitsin Vene presidendi Boriss Jeltsini juurde rääkima Eesti iseseisvuse tunnustamisest.
Boriss Jeltsin tuli meie kohtumisele otse tänavamiitingult. Me leppisime kokku, et ta pöördub ka Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi poole. Seejärel küsis Boriss Jeltsin, kuidas on lood Leedu ja Lätiga, ütles, et Venemaa peaks ka nende riikide iseseisvust tunnustama ning palus nende riikide juhtidel olla järgmisel hommikul kell üheksa tema juures.
Anatoli Gorbunov sõitis kohale ja sai Läti tunnustamise. Vytautas Landsbergis kohale ei sõitnud.
Leedu kui iseseisev riik võttis vastu sellise otsuse. Selleks ajaks oli Leedu iseseisvust juba tunnustanud Island.
Pärast seda oli veel väga palju erinevaid sündmusi. Parempoolsete võimuletuleku ja minu eemaletõmbumise järel hakati Eestis 1992. aastal kritiseerima kõike, mis seni tehtud oli, - nii iseseisvuse taastanud isikuid kui ka nende poolt vastu võetud otsuseid.
Eestis toimusid tol ajal revolutsioonilised majandusreformid. Tolleaegne valitsus rääkis valjul häälel ja palju sellest, kui palju kõike on ellu viidud ja kui lühikese ajaga see kõik on saavutatud.
See oligi ilmselt ajajärk, mil meie rahvaste meeldiva koostöö, usalduslikkuse ning lootuste asemele tekkis sein, eesriie.
See oli lihtsalt kogenematute ja oma sõnu mitte alati kaaluvate poliitikute juttude tagajärg.
Tänu õnnestunud reformidele jõudis Eesti majanduse valdkonnas ette kahe-kolme aastaga teistest naabritest. Kuid Leedu on meile järele jõudnud ja majanduse kasv on siin isegi suurem kui Eestis.
Riikide majanduse taolist arengut võis ette näha juba siis. Tolleaegsed kiidulaulud olid minu arvates lihtsalt mõtlematud, need öeldi välja mitte halva tahte, vaid mittemõistmise tõttu. Need olid vaid üksikute poliitikute üksikud fraasid.

Usun ühisesse edusse

Kas Te ei arva, et Eesti ja Leedu omavaheline konkurents - kumb on parem -, võib mitte ainult tunduda teistele EL liikmetele naeruväärne, vaid ka häirida meie edukat regionaalset arengut?

Me oleme nii EL kui ka NATO liikmed. Meie koostöö on väga tähtis, sest üheskoos suudame saavutada, et meie regioon oleks tugev. Saame ju üheskoos saavutada rohkem kui igaüks eraldi.
Ma räägin konkreetsetest, juba toimivatest majandusprojektidest, näiteks ''Via Baltica'' loomisest. See on kasulik kõigile. Käsikäes tehtud töö tulemusel võime saada kõige kiiremini arenevaks EL regiooniks.
Kui suudame koos ettevõtteid asutada, koos ida või lääne turule minna, siis oleks see meile kõigile ainult kasuks.
Ma ei näe mitte ühtegi põhjust, mis võiks segada meil koostööd teha, ent normaalne konkurents - see on normaalne nähtus.

Möödunud nädalal kuulutas Venemaa, et endise Nõukogude Liidu välisvõlast langeb Balti riikide arvele rohkem kui 3 miljardit USA dollarit. Kas ei peaks Leedu ja Eesti asutama ühise rinde Venemaa surve vastu?

Koos on sellele survele kergem vastu panna. Oleme demokraatlikud riigid ja loodame, et ka Venemaa hindab samu väärtusi.

Vytaute Šmaižyte


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee