| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni Ülemaailmse globaliseerumise sotsiaalse dimensiooni komisjoni raporti "Õiglane globaliseerumine: võimaluste loomine kõigile" üle peetavas jätkudiskussioonis ÜRO Peakorteris 20. septembril 200420.09.2004
Austatud eesistuja,
Teie Ekstsellentsid,
austatud osalejad!
Mul on heameel osaleda Ülemaailmse globaliseerumise sotsiaalse dimensiooni komisjoni raporti "Õiglane globaliseerumine: võimaluste loomine kõigile" üle peetavas diskussioonis. Olen veendunud, et Komisjoni liikmed on ära teinud suure töö tuvastamaks probleeme, millega me tänases maailmas vastamisi seisame.
Kui hinnata globaliseerumisprotsessi tervikuna, siis on sel nii positiivseid kui negatiivseid aspekte, kuid kokkuvõttes võime tõdeda - positiivseid pooli on siiski enam. Informatsiooni vaba vahetamine kogu maailma ulatuses on viinud ülemaailmse ühtekuuluvustunde kujunemiseni, arusaamiseni, et meie maailmal on ühine saatus. Kaupade, kapitali ja teenuste üha vabam liikumine on aidanud kaasa arengu kiirenemisele.
See areng pole olnud ühtlane. Kõik riigid ei ole olnud ühtviisi edukad globaliseerumise poolt pakutud võimaluste ärakasutamisel. Ka on globaliseerumine kaasa toonud uusi sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme, mida on põhjalikult kirjeldatud ka meie tänase arutelu aluseks olevas raportis. Üheks oluliseks märksõnaks on siin säästev areng.
Globaliseerumine peab realiseeruma, arvestades nõrgemate, vähem arenenud ühiskondade probleeme. Reeglid peavad olema õiglased. Ainult sellisel juhul võidavad sellest kõik, seega miljardid inimesed. Eesti on oma kogemuste põhjal aidanud ülemineku- ja arengumaid (eelkõige Ida-Euroopa ja Balkani riike) nende ettevalmistumisel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga liitumiseks.
Samaaegselt on kindlasti olemas vajadus senisest efektiivsema ja läbipaistvama multilateraalse süsteemi järele, kus oleksid paremini kuuldavad kõikide riikide hääled. Oluline on rahvusvaheliste organisatsioonide töökorralduse selgemaks ja avatumaks muutmine, mis võimaldaks kõigil liikmetel võrdsemat osalust ja sõnaõigust otsuste tegemisel ja rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimisel.
Vaja on edasi liikuda Aastatuhande Arengueesmärkide realiseerimise suunas, edendades koostööd doonorriikide ja arengumaade vahel. Siiski ei saa jätta mainimata, et põhivastutus oma arengu eest lasub igal riigil endal. Arengumaade endi aktiivsem roll aitaks kaasa paljude täna arutluse all olevas raportis väljapakutud ettepanekute realiseerimisele.
Globaliseerumise poolt loodud hüvede kättesaadavaks muutmisel maailma vähemarenenud piirkondade elanikele on oluline see, milline on indiviidide ligipääs pidevalt areneva infoühiskonna võimalustele.
Globaliseerumisest tuleneva kasu ühtlasema jaotumise eeldus on riikidevaheliste suhete iseloomu muutumine - eelkõige iga riigi piiriga lõppeva egoistliku omakasupüüdlikkuse asendumine globaalset ühtekuuluvust esiplaanile seadva tasakaalustatud lahenduste otsimise vaimuga. Selline ühtlasem jaotus looks võimalused miljardite inimeste heaolu paranemiseks ja samas tugevdaks ka stabiilsust ning rahu maailmas.
Nende mõtetega tahaksin ma oma sõnavõtu lõpetada ja avaldada veendumust, et raporti autorite ja meie kõigi tänane mõttevahetus kujuneb viljakaks.
|
| |
|
vpk.ee
