In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President konverentsil "21. sajandi haridus" 16. septembril 2004 Tartus
16.09.2004


Austatud minister,
daamid ja härrad!

Hariduse edendamise nimel tehtav töö on hindamatu. Paljud teadlased, haridusjuhid ja teised asjatundjad on Eesti jaoks ette valmistanud 21. sajandi kooli haridusprojekti. Nüüd jääb oodata avalikkuse hinnangut, aga ka parandusi ja täiendusi tehtud tööle. Jagaksin teiega mõningaid mõtteid, mis reformikavaga tutvudes taas aktualiseeruvad.

Haridust peetakse õigustatult üheks kõige konservatiivsemaks eluvaldkonnaks. Kujundab ju kõige muu kõrval just kooliharidus tulevaste kodanike põhiväärtused ning hoiakud riigi ja ühiskonna suhtes. Hoolivus kaasinimeste vastu, õiglus- ja vastutustunne, isamaa-armastus ei teki iseenesest, vaid äratatakse ja kujundatakse koolis kui ühiskonna mudelis.

See töö on aga edukas üksnes siis, kui koolil on kodu toetus. Traditsioonilise perekonna roll on kaasajal küll oluliselt teisenemas, kuid kodu osatähtsust noorte inimeste kujunemises ei saa endiselt alahinnata. Uuringud näitavad, et aasta-aastalt suureneb alkoholi ja narkootikume tarvitavate alaealiste arv. Probleeme, mis põhjustavad sellist ühiskonda laastavat suundumust, saab lahendada üksnes kooli ja kodu koostöös. Seetõttu on ka muudatuste läbiviimine haridussüsteemis eriti oluline ja vastutusrikas.

Reformikava seab endale eesmärgi vastata 21. sajandi äärmiselt kiiresti muutuva elukeskkonna väljakutsetele. Samas tuleb aga tunnistada, et viimaste aastate reformid hariduse vallas on tõstatanud uusi probleeme, suurendanud umbmäärasust ja vähendanud osapooltes kindlustunnet tuleviku suhtes.

Siit tulenevalt ongi esimene oluline nõue koostatavale projektile - see peab olema süsteemne. Selleks, et tagada meie lastele valmidus toimetulekuks, peame ennekõike haridussüsteemi kaudu looma nende arenguks turvalise, teadmisi ja loovust väärtustava ning elu põhiväärtusi oluliseks pidava kasvukeskkonna. See omakorda tähendab aga hariduse sisu ja vormi üheaegset täiustamist ning kooskõla teistes valdkondades toimuvate reformidega.

21. sajandi hariduse programmis räägitakse palju vajadusest detsentraliseerida hariduskorraldust. Käsumajandust iseloomustav tsentraliseeritus ei sobi tõesti kokku demokraatliku õigusriigi toimimispõhimõtetega. Kuid reaalne alus demokraatlikuks detsentraliseerimiseks on haldusterritoriaalne reform, milleks me alles otsime parimat strateegiat. Kõnesolevas programmis välja pakutud kooli kinnisvara arendamise süsteem tundub aga kalduvat just tsentraliseerimisse, sest koolide haldamine kavatsetakse koondada pealinnas asuva kinnisvarafirma kätte. Sellele jääksid kaugeks koolielu korraldamise mured eemal asuvates väikevaldades.

Uue haridusstrateegia sisu määrab põhikooli ja gümnaasiumi uus õppekava, mille arendamisega on haridusministeerium tegelenud juba aastaid. Vaja oleks keskenduda õppekava põhimõtete arutamisele, sest nendes kokku leppimata ei ole mõeldav järgmiste sammude astumine.

Üks on aga kindel: uus õppekava peab olema inimesekeskne, õpilase eripärasid arvestav, mitte neid nivelleeriv. Just selles seisneb minu meelest kaasaegse egalitaarse haridussüsteemi mõte. Et tagada Eesti haridusruumis kõikidele võrdsed võimalused, tuleb pöörduda huviühisuse põhimõtte juurde.

Nagu on hariduse olemuseks jagamine, nii eeldab haridus ka ühiskonnas ressursside jagamist. Need, kellele on juurdepääs haridusele raskendatud, võiksid loota riigi kaasabile. Just nimelt selle põhimõtte rakendamine aitaks leevendada süvenevat kuristikku eliit- ja tavakoolide vahel, rikkamatest ja vaesematest kodudest pärit õpilaste vahel.

Mitu erakonda on sel aastal pidanud hariduskonverentse, aprillis toimunud ühiskondliku leppe haridusfoorum kujundas terve rea ühtseid seisukohti. Nende eesmärgiks on saavutada konsensus uue haridusstrateegia põhimõtetes, et see jääks tegevusjuhiseks paljudele järgnevatele valitsustele.

Tahan tänasel foorumil eriti rõhutada, et olulised muutused hariduskorralduses eeldavad võimalikult laialdast üksmeelt hariduselu praktikute ja teoreetikute seas ning erinevate poliitiliste jõudude vahel. Meie rahvas on väike ja kultuuriruum habras ning uuenduste mõju hariduse tundlikus valdkonnas ilmneb alles aastate või isegi aastakümnete jooksul. Seega ei saa me endale lubada iga parlamendikoosseisuga kaasnevaid muudatusi.

Kõikide reformide ja ümberkorralduste alustamisel peame endale selgelt aru andma sellest, miks me seda teeme. Oleme rõhutanud, et 21. sajandil ei piisa üksi eelmise sajandi tarkusest. Kuid ennekõike tahame, et meie lapsed oleksid õnnelikumad, paremad, õiglasemad ja jõuaksid kaugemale, kui oleme suutnud meie. Selleks aga vajame üksmeelt eesmärkide seadmisel ja koostöövalmidust nende saavutamisel. Jõudu ja edu selles!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee