| |
 | Vabariigi President | | |
Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu
Koosolek 15. juunil 2004
Juhatas: Vabariigi President Arnold Rüütel
| Võtsid osa: | | | | | Jaak Aaviksoo | Kalev Katus | | Arvi Altmäe | Peep Lassmann | | Ene Ergma | Endel Lippmaa | | Mati Heidmets | Kalle Merusk | | Ülo Jaaksoo | Jaan-Mati Punning | | Ain-Elmar Kaasik | Eduard Raska | | Jüri Kann | Mati Sepp | | Alar Karis | Urmas Sutrop |
Kutsutud:
Raul Eamets, PhD - Tartu Ülikool, majandusteooria õppetooli dotsent;
Kaia Philips, PhD- Tartu Ülikool, statistika õppetooli dotsent;
Anu Randveer - Vabariigi Presidendi majandusnõunik;
Jüri Kaljuvee - Vabariigi Presidendi julgeolekunõunik.
Tööjõu vaba liikumine
Doktor Raul Eamets pidas ettekande "Tööjõu vaba liikumine ja Eesti tööturg: probleem, võimalus või paratamatus?"
Doktor Eamets tutvustas alustuseks kahte tööjõu liikuvust iseloomustavat mõistet. Geograafilise mobiilsuse all mõistetakse tavaliselt töötaja liikumist ühest regioonist teise või ühe regiooni sees. Migratsioon on inimeste ruumiline liikumine, millega kaasneb lisaks töökohale ka elukoha vahetus. Seega eristub migratsioon mobiilsusest püsiva iseloomu poolest.
Ettekandes käsitleti peamiselt riikide vahelist tööjõu liikumist.
R. Eamets tõi välja tööjõu riikide vahelist migratsiooni mõjutavad tegurid. Nende hulgas on kindlalt esikohal palkade ja sissetulekute erinevused. Ettekandja kirjeldas lähemalt palgaerinevuste ja tööjõu liikumise analüüsi tulemusi.
Ettekandes toodi välja migratsiooni nii positiivne kui ka negatiivne mõju päritoluriigi tööturule ja majandusele tervikuna.
Antud ülevaatest selgus, millised tegurid võivad mõjutada tööjõu liikumist Eestist välja ning milliseid järeldusi saab Eesti jaoks teha tööjõu EL-i liikmesriikides liikumise senise kogemuse põhjal.
Senise tööjõu vaba liikumise analüüs võimaldab väita, et massilist tööjõu liikumist EL-i siseselt ei ole toimunud ega eeldatavasti ei toimu ka edaspidi.
Eesti probleemiks saab eelkõige see, kuidas kahaneva rahvastiku tingimustes tagada vajaliku tööjõu taastootmine.
Doktor Kaia Philips andis ettekandes "Eesti tööealise elanikkonna töötamise potentsiaal Euroopa Liidu riikides" ülevaate Eesti tööealise elanikkonna kavatsustest töötada Euroopa Liidu riikides ja kavatsustes toimunud muutustest, tuginedes turu-uuringute firma SaarPoll 2000. ja 2003. aastal Eesti elanikkonna seas läbi viidud küsitlustele. Mõlemal korral küsitleti 1000 juhuslikult valitud inimest Eestis vanuses 15?64 aastat.
Uuringu tulemustest selgub, et inimeste soov välismaal töötada on enamike elanikkonna gruppide osas vähenenud aastaks 2003 võrreldes aastaga 2000. Enamik välismaale tööle soovijaid tahaks töötada välismaal ajutiselt (75% soovib töötada mõni kuu või käia aeg-ajalt). Kindlasti ja alaliselt välismaale soovijate hulk on väga väike - 3% (4% aastal 2000). Mehed on naistest veidi aktiivsemad välismaale minejad. Haridusgruppide lõikes on teistest aktiivsemad minejad lõpetamata kõrgharidusega töötajad. Uuringu tulemused kinnitavad sarnaselt varasematele uuringutele, et eelkõige soovivad minna välismaale noored. SaarPolli 2003. aasta uuringu tulemused näitavad, et välismaal töötada soovijate osakaal on langenud kõikide haridustasemete lõikes, kuid suurim langus on olnud kõrgharidusega inimeste hulgas. Välismaale tööle mineku peamiseks põhjuseks on sealne suurem palk. Kõige enam soovitakse minna tööle Soome, järgnevad Saksamaa ja Suurbritannia. Töökohtade osas eelistatakse teha samaväärset tööd Eestis tehtavaga ning saada võrreldavat palka sihtriigi elanikega (60%). Siiski ollakse sageli nõus ka madalama kvalifikatsiooniga tööga ja paljudel juhtudel ka madalama palgaga (40%).
Samas võib järeldada, et Eestil ei ole lähematel aastatel karta suuremahulist tööjõu väljarännet. Samasugusele tulemusele on jõudnud teised varasemad uuringud. Pigem on inimeste ootused aastatega muutunud realistlikumaks ning väljarände võimalusi on hinnatud alla.
Ettekandjad vastasid küsimustele ja nõukogu liikmed avaldasid oma seisukohti.
Professor Katus nõustus doktor Eametsa põhijäreldusega, et EL-i sees rahvastiku rändevood, eriti tööalased rändevood ei suurene, vaid pigem vähenevad. Seega ka eestlaste massilist liikumist riigist välja ei tule. See rahvastikupõhise teooria alusel tehtud järeldus kinnitab majandusteadlaste prognoosi.
K. Katus väitis, et suurem rändesurve on väljastpoolt Euroopa Liitu. Kõik arvud näitavad väljastpoolt tuleva rände potentsiaali realiseerumist Euroopa Liidus viimase 10 aasta jooksul. Sellest ei ole suutnud pääseda ükski Euroopa riikidest. Rõhutada tuleb seda seepärast, et sisserännanute teine põlvkond on kõige suurema töötuse näitajaga (Taanis, Prantsusmaal üle 50%). Nad ei ole tööturul, vaid toetuste saajate hulgas. Töötuse suurenemisel Eesti noorte hulgas on suures osas sama põhjus.
Akadeemik Kaasik lisas mõtte olemasoleva tööjõu efektiivsema kasutamise kohta riigis. Oleme omapärases olukorras, kus mõnedes eagruppides on tööpuudus suur, ent samal ajal räägime paratamatust tööjõu impordist. Ikkagi esimene ülesanne on olemasoleva tööjõu kasutamine. Eestisse võiks ajutisi töölepinguid sõlmides tuua mitmesse valdkonda kompetentseid keskastme juhte, et panna kohalikud inimesed paremini tööle. See oleks üks tee, mis aitaks muuta töössesuhtumist ja sellega suurendada tööviljakust. Taolisi näiteid võib ajaloost tuua.
R. Eamets kinnitas akadeemik Kaasiku mõtte õigsust Eesti ja Iirimaa tööstussektori tootlikkuse võrdlusega. Vahe on kümnekordne Eesti kahjuks kahe- või kolmekordsete tehnoloogiliste erinevuste juures. Põhjus on ilmselt töössesuhtumises ja töökultuuris.
Avaldati nördimust andmekorralduse olukorra üle. K. Katus kui Euroopa Liidu ekspert märkis, et see ei ole ühe ametkonna hea või halb töö, vaid ametkondade vahelise horisontaalse koostöö puudumine.
Akadeemik Lippmaa väitel jääb innovaatiline kõrgtehnoloogiline tootmine praegu kehtivate embargo eeskirjade juures vaid unistuseks. Tuleb riiklikul tasemel midagi ette võtta Eesti embargo staatuse parandamiseks. Peame saavutama olukorra, kus meid aktsepteeritakse usaldusväärse partnerina.
Vabariigi President juhtis tähelepanu haridussüsteemi olulisele osale teema käsitlemisel. Praegu on üldine tendents akadeemilisele haridusele, ent kõrgkooli mittepääsenutel ei ole oskusi ega kutset, et olla tööga kasulik. R. Eamets lisas, et töötute tootmisel me võimendame veelgi probleeme tööjõuturul. Kui läbi haridussüsteemi suurendame Eesti majandusele mittevajalike inimeste arvu, siis suurendame tööjõu äraminemist ja mitteaktiivsust, millega tegelikult võimendame probleeme.
Ära kuulanud ja läbi arutanud Euroopa Liiduga liitumisjärgse tööjõu vaba liikumise ja Eesti tööturu probleemid, jõudis akadeemiline nõukogu seisukohale, et
1) massilist Euroopa Liidu sisest tööjõu liikumist ei ole oodata,
2) Eesti probleemiks kujuneb negatiivse iibe tingimustes eelkõige vajaliku tööjõu taastootmine,
3) praegune tööjõureserv on vaja tuua tööturule läbi aktiivse tööpoliitika,
4) haridussüsteem on vaja kohandada tööturu arengu vajadustele,
5) on vaja luua välimaal töötavate, elavate ja õppivate eestlaste andmebaas,
6) parandada isikuandmete kogumist ning täiustada andmekaitseseadust nii, et andmebaaside ristkasutamine muutuks tarbijasõbralikumaks,
7) riigi andmekorralduse raames on vaja luua kaasaja tööstatistika.
Akadeemilise nõukogu järgmine koosolek toimub 30. septembril 2004. a sotsiaalse turvalisuse teemal, mille valmistab ette akadeemilise nõukogu sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjon.
|
| |
|
vpk.ee
