In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President soome-ugri IV kongressi avamisel 16. augustil 2004 Tallinnas
16.08.2004


Väga austatud president Halonen ja president Madl,
head hõimurahvaste esindajad ja soome-ugri kongressi külalised!

Tere tulemast Eesti pealinna! Aitäh teile kõigile, kes te olete pidanud tähtsaks soome-ugri rahvaste koostööd.

Loodusteadlased kannavad Punasesse Raamatusse ohustatud liike, et rakendada meetmeid nende päästmiseks hävingust. Eesti teadlased on koostanud ka Venemaa rahvaste Punase Raamatu. Maailma rahvaste Punast Raamatut pole seni veel loodud.

Kui hävib mingi liik, jääb vaesemaks maailma looduskeskkond ning võib kahjustuda ökoloogiline tasakaal. Kui kaob mingi rahvas, kaob ka tema keel ning sellega kaasnev eriomane vaimsus. Nii kaob ühtlasi üks unikaalne kultuur ja ajalookogemus.

Ühe rahva kadudes ei jää maailm vaesemaks materiaalsete rikkuste poolest, küll aga vaimsuselt ja kultuuriliselt mitmekesisuselt.

Enamik soomeugrilasi, sealhulgas ka eestlased on allamiljonilised rahvad. Paljud soome-ugri hõimud on juba kadunud või kadumise äärel. Paradoksaalne on seejuures, et just loodusvarade omamine võib saada ühele väikerahvale saatuslikuks. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioon 1998. aastast nimetab ohustatud keele ja kultuuriga uurali rahvastena muuhulgas hante ja mansisid, kelle territooriumid on rikkad maavarade poolest.

Kuid ohustatud rahva staatusse sattumine võib olla juba hilja, et tagada mingi rahva, tema keele, kultuuri ja ühiskonnaelu järjepidevus. Väikerahvaste käekäigu pärast muret tundma ning nende eksistentsiaalseid vajadusi kaitsma hakata tuleb juba palju varem.

Rahvaste väljasuremine ei tähenda alati füüsilist hävingut. Sagedamini on tegemist assimilatsiooniga, üleminekuga võõrale keelele ja võõrastele kultuurimallidele, mis enamasti toob kaasa majandusliku kasu ja sotsiaalselt kõrgema staatuse. Niisugusel puhul tavatsetakse rääkida vabatahtlikust valikust.

Paraku on see vabatahtlikkus näiline, olles tingitud majanduslikest, poliitilistest, demograafilistest ja hariduslikest põhjustest olukorras, kus on jäädud oma põlisel territooriumil vähemusrahvaks ning kaotatud kontroll oma elukorralduse üle.

Et säiliks mingi keel ja kultuur, tuleb see lastele edasi anda alates varajasest lapsepõlvest ning kindlustada kogukonna emakeelne ja omakultuuriline keskkond. Kuid tänapäeval ei saa ükski keel kesta ja areneda vaid kodus ja külatänaval. Rahvuskeeltele tuleb luua tingimused nende täisväärtuslikuks staatuseks ja polüfunktsionaalseks rakenduseks igapäevaelus, kultuuris, hariduses, teaduses, massimeedias ja infotehnoloogias.

Täna algava soome-ugri kongressi tähelepanu keskmes on noored. Noored kujundavad ja määravad iga rahva tuleviku. Noor inimene peab vaatama maailma lahtiste silmade ja avara südamega, olema tänases maailmas maailma tasemel. Samas ei tohiks ta unustada vanema põlvkonna elukogemusi ja esivanemate tarkusi. Kultuuri jätkusuutlikkuseks on hädavajalikud nii traditsioonid kui innovaatilisus. Kultuur kestab ja areneb nende koosmõjul.

Soome-ugri rahvad rikastavad maailma oma unikaalsete keelte ja kultuuridega. Algav kongress on kutsutud ja seatud meie rahvaste eluliste probleemide üle järele mõtlema, neid maailmale teadvustama ja üheskoos tulevikusuundi seadma. Selleks vajame me mitte üksnes jätkuvat omavahelist koostööd, vaid ka sõpru ja liitlasi.

Soovin kõigile soome-ugri rahvastele edu ja õitsengut!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee