| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President ESTO 2004 avamisel 27. juunil Riias27.06.2004
Kallid rahvuskaaslased,
ekstsellentsid,
ESTO päevadest osavõtjad!
Mul on hea meel teid tervitada ülemaailmsetel Eesti päevadel Riias!
Tänavune aasta on meie kõigi jaoks eriline - see on Eesti lipu aasta. Alles hiljuti tähistasime 120 aasta möödumist päevast, mil pühitseti esimene sinimustvalge lipp. Need kolm värvi said rahvusvärvideks, mis hakkasid sümboliseerima eestlaste püüdlust elada vabana vabal maal. Sinimustvalge on meie jaoks lahutamatu isamaast ja iseseisvusest.
Paljudel teie hulgast oli õnne näha ka neil aastakümnetel oma lippu vabalt lehvimas, kui kodumaal tuli seda hoolsasti peita. Tänu Karl Aunale ja tema kaaskondsetele, kes ei hoolinud ränga karistuse ähvardusest, on õnneks tänaseni säilinud ka esimene, 120 aasta vanune sinimustvalge lipp.
Meid, eestlasi, on paljude teiste rahvastega võrreldes vähe. Aga see-eest leidub eestlasi vist igas maailma nurgas. Isegi nõnda laialipillutatuna on see väike ja visa rahvas suutnud endale truuks jääda. Ilmselt on meie sihid ja ühisväärtused, mida järgime, andnud meie rahvale kõikjal maailmas elujõudu.
Tänasel pidupäeval ei saa jätta mõtlemata sündmustele, mis lahutasid meid pikkadeks aastateks. Ent juba esimestel pagulasaastatel korraldasid eestlased suve- ja laulupäevi ning kokkutulekuid. Nende eesmärk oli ikka üks - eesti kultuuripärandi elavana hoidmine, rahvusliku elujõu õhutamine.
Meie tänu kuulub teile, kes te hoidsite paguluses alal eestlust ja eesti kultuuri. Seda ei olnud kindlasti kerge teha, kuid kindel usk ja veendumus kunagi koju jõuda andsid teile jõudu ja tugevust. Teie üheks kultuuriliseks eneseteostuseks sai ESTO. Ja sellepärast peame ikka ja uuesti kokku tulema.
Tahaksin pöörduda Anton Hansen Tammsaare mõtete poole. Kirjanik ütleb nii: "Üht asja on tarvis - usku endasse. Meis enestes peab olema midagi, mis paneb vastu närivale ajahambale - mis näib olevat teatud määral igavene."
Meid eestlasi on pisut üle miljoni. Kas seda on vähe või palju, pole nii tähtis kui see, kes me oleme ja mida me teeme. Seda tugevamad me oleme, mida rohkem endast teame ja mäletame.
Seetõttu kutsun teid kõiki üles säilitama eesti seltside arhiive ja materjale. Pange kirja oma lood ja elukogemus ning saatke need Tartusse, Eesti Kirjandusmuuseumisse. Et ka aastate pärast oleks meil, millest õppida ning kogemus, millest ammutada jõudu.
Soovin ülemaailmsetele Eesti päevadele sisukaid mõttevahetusi ning järjekindlust oma ettevõtmise jätkamisel. Soovin meelejäävaid kontserte, põnevaid kohtumisi ja meeliliigutavaid elamusi. Meie, eestlased, oleme ilmavallan laiali. Kuid - tulgem ikka kokku!
Häid ESTO päevi!
|
| |
|
vpk.ee
