In English

Proua Ingrid Rüütli kõned
Ava print vaates

Proua Ingrid Rüütel Kaali laulupäeval Saaremaal 5. juunil 2004
05.06.2004


Armsad laulupäevalised!

Eestlasi on peetud laulurahvaks. Laul pole olnud üksnes meelelahutus, vaid ka rituaal – kunstiline ja emotsionaalne vahend ühistunde loomiseks, kindlustamiseks ja väljendamiseks.

Meie-tunnet kujundasid ja tugevdasid vanasti ühised ettevõtmised – peretraditsioonid, talgud, kiigepeod, kalendripühad, mis olid alati seotud lauluga, ja nimelt kollektiivse laulmisega. Seda tasub rõhutada hilisemat laulupidude traditsiooni silmas pidades, mis ei tekkinud sugugi tühjale kohale ja ainult saksa eeskujudele tuginedes.

XIX sajandil sünnib rahvuslik identiteet. Esmakordselt ilmuvad rahvalauludesse sõnad Eestimaa ja eesti rahvas (varem nimetasid eestlased end maarahvaks). Paralleelselt püsib seotus oma kodu, oma küla ja kodupaigaga. Ka paljudes Saaremaa lauludes avaldub selgesti teadvustatud paikkondlik identiteet ja uhkustunne.

Koduluule nagu ka eestluse idee leiab avara väljundi esimeste eesti luuletajate loomingus ja trükiste kaudu levinud rahvalikes lauludes. Üks esimesi, kes pakub eesti rahvale uusi lauldavaid ilmalikke, sealhulgas ka isamaalisi laule koos viisidega, oli Sõrve pastori Martin Körber. Teda tasub tänase päeva puhul kindlasti meenutada. Aastal 1862 ilmus tema laulik "Sõrvemaa lõokene". Körber ütleb oma lauliku eestkõnes:
"Mine siis, mo lõokene … ja ärata igas kohas, kuhu tuled, laulmise himo, et keik Saaremaa rahvas laulurahvaks saaks. See oleks neile kasuks, aga mulle rõõmuks."

Körber tõi oma lauludega eesti laulukultuuri uut vaimsust ja uut laadi isamaalist mentaliteeti, mis seondus tugevasti kristlike väärtustega. Kuid Körberi puhul tuleb eriliselt rõhutada tema teeneid mitmehäälse koorilaulutraditsiooni juurutajana ning esimese Saaremaa laulupeo organiseerijana. 21. mail 1863 korraldas ta Ansekülas Sõrvemaa laulupüha nime all esimese Saaremaa laulupeo, olles ise selle üldjuhiks. Sõrve laulupüha sai üheks alusepanijaks eesti laulupidude traditsioonile, mille tähtsust eesti ajaloos on raske üle hinnata.

Asjata ei öelda, et eestlased on enda laulnud rahvaks. Ja ka meie taasiseseisvumisprotsessi tuntakse maailmas laulva revolutsioonina. Loodame, et eestlane jääb ikka laulurahvaks ja laulupidude traditsioon koos uute ja vanade kodu- ja isamaalauludega ei sure iial. Selle kinnituseks on ka tänane Kaali laulupidu. Usun, et viime kõik siit kaasa erilise püha tunde, mida laulupidu meis alati on tekitanud. Seda enam praegu, mil oleme Püha kihelkonnas müütilise Kaali järve ääres, mis on tunnistajaks sünni ja hävingu, maa ja kosmose, inimliku ja jumaliku ühtsusest ja igavikulisusest.

Tervitan omalt poolt kõiki laulupeolisi!
Jätkugu laulupühad Saaremaal ja kogu Eestis!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee