In English

Vabariigi President
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Koosolek 30. märtsil 2004

Juhatas: Vabariigi President Arnold Rüütel

Võtsid osa:
Jaak AaviksooPeep Lassmann
Arvi AltmäeEndel Lippmaa
Ene ErgmaKalle Merusk
Ülo JaaksooJaan-Mati Punning
Kaido JaansonEduard Raska
Ain-Elmar KaasikMati Sepp
Jüri KannUrmas Sutrop
Alar KarisMikk Titma
Kalev KatusMihkel Veiderma


Kutsutud:
Andres Piir - Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ projektijuht, akadeemilise nõukogu maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjoni liige;
Agu Värimäe - Ida-Viru asemaavanem, akadeemilise nõukogu maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjoni liige;
Koit Alekand - Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor;
Heino Luik - Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi juhatuse liige; akadeemilise nõukogu maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjoni liige;
Evald Ratassepp - Eesti Maaparandus- ja Veeühistute Keskliidu juhatuse esimees;
Indrek Tamberg - Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja;
Anu Randveer - Vabariigi Presidendi majandusnõunik;
Jüri Kaljuvee - Vabariigi Presidendi julgeolekunõunik;
Alar Ojalo - Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna nõunik.


Eesti hüdroloogiline bilanss

Professor Jaan-Mati Punning alustas konstateeringuga, et vesi on tänapäeva maailmas muutumas erilise tähelepanu objektiks, kuna see on üks loodusvarudest, milleta inimene eksisteerida ei saa. Akadeemilise nõukogu maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjoni koosolekutel käsitletud veega seotud probleemideringist tutvustatakse esitletavates ettekannetes peamiselt veemajanduse neid aspekte, mis on seotud pinnavete äravoolu ja ärajuhtimisega ning probleemidega selles vallas.

Eesti geograafilisest asendist tingituna on meie veebilanss tugevalt positiivne ning hoolimata võimalikust kliimamuutusest ei ole näha selget muutuse tendentsi veebilansis. Vee tarbimine on viimastel aastatel pidevalt vähenenud ning on ilmselt lähenemas optimaalsele. Vaatamata veebilansi positiivsele väärtusele on suured probleemid elanike joogiveega varustamisel. Kohati reostunud veevarud ja ka Euroopa Liidu nõuded joogivee kvaliteedi kohta nõuavad suuri kulutusi joogivee puhastamisel. Probleemiks on paremini reostuse eest kaitstud põhjavee kihtide varude vähenemine, põhjavee reostus põlevkivibasseinis ning väärtusliku põhjavee väljapumpamine.

Professor Punning esitas andmeid Eesti veevarude ja -kasutuse, samuti vee reostuse ja reoveepuhastuse ning sademete hulga ja jaotuse kohta.

Sademete hulk on Eestis regiooniti ning ka aastati väga erinev, mistõttu maakasutuse edukus sõltub suuresti maaparanduslikest töödest. Kuna meie regioonis on tsüklonaalse režiimi omapära tõttu tavaline sademete hulga suur varieerumine, on looduslikud üleujutused või põuad tavanähtuseks. Suuremate katastroofide vältimiseks on tarvis erilist tähelepanu osutada vooluvetele.

Eestis on alles jäänud väga vähe hüdrolooge-praktikuid ning Eesti ülikoolides ei valmistata praegu ette laialdaste teadmistega veemajandusspetsialiste. Ükski ülikool eraldi ei ole selleks võimeline.

Ettekande esitlusmaterjal lisatud.


Ida-Virumaa, august 2003

Agu Värimäe kirjeldas Ida-Virumaal poolteisepäevase vihmasaju tagajärjel tekkinud olukorda 2003. aasta augusti alguses. Üleujutuse kohta näidati videofilmi.
 Vaata filmi (Windows Media Video file; 15,4 MB)

Ida-Virumaa paljude aastate sademete keskmine kuu norm on 86 mm. 6. augustist 2003. a tuli sademeid poolteise päevaga rohkem kui 131 mm.

Esimesed teated abivajajatelt tulid Ida-Viru Häirekeskusele Kohtla-Järvelt, Kiviõlist ja Jõhvist. Suurettevõtetes AS Nitrofert, AS Viru Keemia Grupp ja AS Vesicol seiskus tootmine. Linnade heitvete puhastamisega tegelevas AS-is Viru Biopuhastus seiskusid pumbad. Paljude elumajade elektrikilbid mattusid vee alla ja elektrivarustus tuli katkestada. Häirekeskusele tuli 6. augustil üle 100 appikutse.

Ida-Virumaa Päästeteenistus tegi esimesel ööl ja päeval väljasõite 102 objektile, nende seas keemiatööstusettevõtetesse. Kohtla-Järvel oli väljakutseid kokku 95 elumajja, lisaks asutustesse. Vett pumbati välja Kohtla-Järve Kiirabihaiglast, keskapteegist, kultuurihoonest, koolimajadest, kaubandusettevõtetest jm.

Olukorra tegi keeruliseks asjaolu, et keldritest ja tööstusettevõtete pumbajaamadest väljapumbatav vesi valgus sinna tagasi. Põhjus oli selles, et linnadel puudub sadevete kanalisatsioon ja kanalisatsioonisüsteemid ei suutnud paljudes kohtades nii suurt veehulka vastu võtta. Kohtla-Järve linnas oli peale keldrite veega täitumise karta keemiareostust.

Ettekandja kiitis päästetöötajaid, kuigi nad puutusid sellise õnnetuse likvideerimisega kokku esimest korda. Neil puudusid taolisteks päästetöödeks kogemused ja puudus täielikult vastav väljaõpe. Lisaks Ida-Virumaa Päästeteenistusele ja Jõhvi Üksik-Päästekompaniile tuli Rakverest, Harjumaalt ja Tartumaalt ka abijõude.

Vihmasaju lakkamise ja võimsa tehnika rakendamise tulemusena saadi olukord 2-3 päevaga kontrolli alla.

Ootamatult hakkas vesi tungima Jõhvi linna põhjapoolsete eramute keldritesse 5 päeva pärast uputuse algust. Aastakümneid tagasi suletud Jõhvi kaevanduse käigud olid veega täitunud ja vesi äravoolutee leidnud.

Veeuputus ei olnud mitte ainult linnades, vaid suures osas maakonna põhjaosast. Üle ujutatud oli maa-ala Purtsest kuni Pühajõeni keskmiselt 10-15 km laiuse ribana. Narva maanteelt Toila viiva tee äär oli mõlemalt poolt vett triiki täis, heinamaad, mets ja põllud olid üle ujutatud. Üleujutus hävitas sadadel hektaritel teravilja-, kartuli- ja juurviljasaagi. Kahjustatud said paljud elumajad ja suvilad.

Juba ligi 15 aastat ei tööta Ida-Virumaal melioratsioonisüsteemid. Ummistunud kraavid, truubid ja teetammid muutusid veetõketeks ning veetase tõusis suure kiirusega. Täielikult oli üle ujutatud Saka küla. Vee alandamiseks kaevati läbi Saka-Ontika-Toila tee ning püüti puhastada teetruupe. Metsamägara oja risust puhastamiseks oli vaja eridemineerijate abiga läbi viia lõhkamistöid. Toila tee päästmiseks vee surve eest paigaldati pumbad ja pumbati vett üle teetammi. Vesi uhtus minema 10-meetrise lõigu Sonda-Oandu teest koos parasjagu teel sõitnud autoga.

Tegemist oli loodusõnnetusega, kuid selle tagajärjed oleksid olnud tunduvalt väiksemad, kui
- linnades ja asulates oleks olnud välja ehitatud sadevete kanalisatsioonisüsteemid,
- olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid oleksid olnud setetest puhtad ja toiminud maksimaalse efektiivsusega,
- kunagi rajatud eesvoolud oleksid olnud töökorras ja risustamata,
- olemasolevad truubid oleksid olnud puhastatud ja võimelised vett läbi laskma,
- tööstusettevõtetes oleks kiiremini reageeritud pumpade väljalülitumisele,
- tööstusettevõtted oleksid olnud ette valmistatud taolisteks õnnetusteks,
- maapiirkonnas olevad eesvoolud ning metsa- ja põllumajanduslikud kuivendussüsteemid oleksid olnud töökorras.
Peale taasiseseisvumist on melioratsioonialane tegevus täiesti peatunud ja vanade süsteemide korrashoiuga ei tegele mitte keegi. Ohjeldamatu metsaraie ja kontrolli puudumine metsamajanduslike tööde kvaliteedi üle avaldas tugevat mõju ka üleujutuse puhul. Nimelt oli uputuse suuremal mõjualal tegemist aastatel 1982-1984 ehitatud metsamelioratsiooniobjektiga, mis tegelikkuses enam ei toiminud. Risupuit, metsamaterjalide jääkidega ummistunud ja kinnisõidetud kraavistik ning vett mitteläbilaskvad truubid olid kiire veetaseme tõusu üheks põhjuseks. Samasugune olukord valitses põllumajanduslikel aladel ning eespool kirjeldatud olukorras olid ka maanteetruubid ja kraavid.

Tugevasti tõstsid veetaset kopratammid. Ilmselgelt on vaja nende ulukite arvukust piirata.

Jõhvi ja Kohtla-Järve linnale ja mitmele vallale hakkavad mõju avaldama viimastel aastatel suletud kaevandused. Ei ole prognoositud, missuguseks kujuneb nende mõju üleujutuste korral. Ei ole selge, kuidas mõjutavad suletud kaevandused pinna- ja põhjavete liikumist.

A. Värimäe nimetas ka hinnangulised kahjusummad. Üleujutuse likvideerimise otsesed kulud ületasid 2,1 mln krooni, kahjud kokku on ligi 50-60 mln krooni.

Et suuri veeuputusi peetakse meil vähetõenäoliseks, siis puuduvad vastavad riiklikud tegevusprogrammid ja kavad. Puudub vastav tehnika ning päästetöötajate ja elanike väljaõpe taolistes olukordades tegutsemiseks. Puudub ammendav ülevaade eesvoolude ja melioratsioonisüsteemide olukorrast, samuti asjakohased kaardid. Ei teata, millises olukorras on ja kuidas mõjutavad veerežiimi vanad või mõned aastad tagasi suletud kaevandused Jõhvi, Kohtla-Järve ja Kiviõli lähistel. Vastava uurimistöö lähteülesanne on olemas ja maavalitsus on korraldanud riigihanke, kuid rahapuuduse tõttu on leping sõlmimata.

Kokkuvõtteks ütles A. Värimäe, et 2003. aasta augustikuus oli Ida-Virumaal tegemist sellise loodusõnnetusega, milleks Eesti Vabariik ei olnud valmis.


Eesti veemajanduse probleemid

Andres Piir andis ülevaate veemajanduse olemusest, selle tegevusvaldkondadest, veekogude omandivormidest, veepoliitika strateegilistest ülesannetest, veemajandussektori institutsioonidest, veemajanduse seadusandlikust baasist ja veemajanduse institutsionaalsetest, seadusandlikest ja majanduspoliitilistest probleemidest.

Ettekande lõpuosas tegi A. Piir ka ettepanekuid. Veemajanduskava koostamine, rakendamine ja EL-i veepoliitika raamdirektiivi elluviimine on pikaajaline protsess, mis nõuab institutsionaalsete, seadusandlike ja majanduspoliitiliste eelduste loomist. Oluline on, et direktiiv loob võimaluse Eestis integreeritult korraldada kõiki vee- ja veekogudega seotud probleeme. Veepoliitika raamdirektiivi rakendamine Eestis eeldab senise veemajanduse juhtimise täiendamist ja osalist ümberkorraldamist. Senine haldusterritoriaalsel printsiibil põhinev ja ametkondlikult killustatud veemajandussektori administreerimine tuleb ümber korraldada alamvesikondade printsiibil ühtselt toimivateks veemajanduse juhtimis-rakendusüksusteks. Veemajanduse kui tervikliku ja riiklikult tähtsa valdkonna kompleksseks haldamiseks on vajalik välja töötada riiklik integreeritud valgalapõhine veemajanduse administreerimise kava, mis sisaldab
- veemajandussektori institutsionaalse taseme tugevdamist, st ametkondliku killustatuse ja kattuvate funktsioonide kaotamist ja haldussuutlikkuse suurendamist erinevate ministeeriumide allasutuste töö ümberkorraldamisega;
- seadusandliku baasi täiustamist lõppeesmärgiga luua ühtne veeõiguslik raamseadus;
- majanduspoliitilisi ettepanekuid uute veemajandusalaste investeerimisallikate leidmiseks ja veekogude majandamismudeli koostamiseks.
Eeltoodud ettepanekute elluviimiseks tuleks Keskkonnaministeeriumi haldusalas moodustada 2004. aastal veemajanduse spetsialistidest koosnev töögrupp, kelle ülesanne on koostada valgalapõhise veemajanduse administreerimise kava projekt.

Ettekande alusmaterjal lisatud.


Ettekandjad vastasid küsimustele, neid täiendas ühele küsimusele vastamisel akadeemilise nõukogu maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjoni liige Evald Ratassepp.


OTSUSTATI:

1. Eesti veemajanduse põhiprobleemiks on tema üksikute sektorite jagunemine erinevate ministeeriumite vahel, mistõttu puudub terviklik käsitlus ja vastutus.
2. Eesti Vabariigi veemajanduse terviklikuks haldamiseks on vajalik luua Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas töögrupp, kelle ülesandeks oleks välja töötada ühtse veemajanduse haldamise ja juhtimise skeem ning kooskõlastada see pädevate ministeeriumite ja Vabariigi Valitsusega.
3. Toetada kõrgetasemeliste veemajanduse spetsialistide ettevalmistamiseks kompleksse rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava kiiret väljatöötamist ja rakendamist.


Kohal algatatud küsimused

Määrati kindlaks järgmise koosoleku toimumise aeg ja teema.

OTSUSTATI:

Akadeemilise nõukogu järgmine koosolek toimub 15. juunil 2004. a tööjõu vaba liikumise teemal, mille valmistab ette akadeemilise nõukogu teadus-, haridus- ja kultuurikomisjon.

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee