In English

Vabariigi President
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjon

Koosolek 3. märtsil 2004

Võtsid osa:
Jaan-Mati Punning, Tõnis Blank, Jüri Kann, Heino Luik, Rein Munter, Andres Piir, Mati Sepp, Agu Värimäe

Kutsutud:
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tamberg, Põllumajandusministeeriumi maaparanduse ja infrastruktuuri büroo juhataja Mati Tõnismäe, Eesti Maaparandus- ja Veeühistute Keskliidu juhatuse esimees Evald Ratassepp, Harjumaa Keskkonnateenistuse vee peaspetsialist Ilmar Kaljurand, Projekteerimisbüroo "Maa ja Vesi" juhataja Tõnu Mugra, Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna referent Daniel Märtmaa


Eesti veemajanduse probleemid

Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu 30. märtsi s.a koosoleku päevakorras on maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjoni ettevalmistatav Eesti veemajanduse teema.

Järgnevalt lepiti kokku ettekannete teeside esitamise aeg, ettekannete täpsed pealkirjad ja kestus. Teemat arendatakse kolme ettekandega:
  1. Eesti hüdroloogiline bilanss.
    prof Jaan-Mati Puning
  2. Ida-Virumaa, august 2003.
    Agu Värimäe
  3. Eesti veemajanduse probleemid
    Andres Piir
KUULATI:

J.-M. Punning tutvustas oma ettekande ülesehitust ja alusmaterjali, samuti lühidalt A. Värimäe esitatavat.

A. Piir andis ülevaate oma ettekande sisust ja tõi välja veemajanduse põhiprobleemid.

SÕNA VÕTSID:

I. Kaljurand pakkus A. Piiri ettekande täiendamiseks veekogude seisundiga seotud lisainformatsiooni. Ta on seisukohal, et on olemas kõik eeldused veekogude tervendamisele suunatud riikliku programmi käivitamiseks.

T. Mugra tutvustas Keskkonnaministeeriumi tellitud ja projekteerimisbüroo "Maa ja Vesi" koostatud veekogude tervendamise kava. Selle koostamisse kaasati mitme valdkonna spetsialiste, konsulteeriti naaberriikide kolleegidega.

M. Tõnismäe andis lühiinformatsiooni Põllumajandusministeeriumis maaparanduse ja veemajanduse valdkonnas tehtu ja plaanitava kohta. Valminud on Eesti maaparanduse arengukava eelnõu. Sõnavõtja arvates on oluline püüda tõsta selle valdkonna populaarsust, et jätkuks ülikoolis vastavatel erialadel õppida soovijaid. Praegustele spetsialistidele ei ole järeltulijaid.

J.-M. Punning lisas, et Eestis ei ole üheski kõrgkoolis hüdroloogia terviklikku õppekava. Eestis ei ole ka enam õppejõude, kes suudaksid seda eriala õpetada. Oleks vaja käivitada ülikoolidevaheline tsükliõpe.

E. Ratassepp esitas A. Piirile ettekande täiendamiseks kirjaliku ülevaate veemajanduse seadusandlike probleemide kohta.

OTSUSTATI:

Ettekandjad saadavad elektrooniliselt oma ettekannete teesid komisjoni esimehele 15. märtsiks s.a.

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee