In English

Intervjuud
Ava print vaates

Vabariigi President ajalehele Postimees 9. veebruaril 2004
09.02.2004


President: eurosaadikute järgi hinnatakse Eestit


President Arnold Rüütel leiab, et Riigikogu peaks tõsiselt mõtlema, kas vahetult enne europarlamendi valimisi süsteemi muutmine on ikka otstarbekas.

Riigikogu põhiseaduskomisjonis jäid möödunud nädalal toimunud hääletusel peale europarlamendi valimistel avatud nimekirju toetavad erakonnad. Tuleval kolmapäeval otsustab Riigikogu, millist süsteemi kasutatakse.

Avatud nimekirju, mis tähendab kandidaatide reastumist vastavalt rahvu antud häälte arvule, toetasid Res Publica, Keskerakond, Isamaaliit ja Mõõdukad.

Kaks koalitsiooniparteid - Reformierakond ja Rahvaliit - aga pooldavad suletud nimekirjade süsteemi. See tähendab, et parteid määravad oma kandidaatide pingerea, mille kohaselt sõltumata valijate konkreetsetest eelistustest saaksid europarlamenti need, kelle partei on nimekirjas ettepoole määranud.

Milline on mõistlik europarlamendi valimiste kord?

Ideaalset ja kõigile sobivat valimiste korda leida on raske, kui mitte võimatu. Nii avatud kui suletud nimekirjal on oma plussid ja miinused.

Euroopa riikides kasutatakse mõlemat varianti. Usun aga, et Riigikogu, kelle pädevuses selle üle otsustamine on, suudab kõik need erinevad aspektid läbi kaaluda ning teha Eestile kõige sobivama otsuse.

Kuidas võib valijatele mõjuda erinevate valimisreeglite kasutamine erinevatel valimistel?

Meil on selline kogemus olemas - kohaliku omavalitsuse valimise reeglid erinevad Riigikogu valimise reeglitest. Kas niisugune erinevus on valijatele probleeme tekitanud? Kui Riigikogu arvab, et jah, oleks kohane üle vaadata ka teiste valimisseaduste vastavad sätted.

Kuidas suhtute europarlamendi valimisreeglite muutmisse ajal, kui valimiskampaania on sisuliselt juba alanud?

Näen selles tõsist probleemi. Meil on Riigikohtu lahend viimaste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kohta, mil reegleid muudeti valimiste eel.

Kuigi kohalikke valimisi ja europarlamendi valimisi ei saa ühesuguselt käsitleda, tuleb Riigikohtu lahendit tõsiselt analüüsida.

Arvestama peab ka seda, et valitsus ei toetanud europarlamendi valimise korra muutmist. Seetõttu leian, et Riigikogu peaks tõsiselt kaaluma, kas vahetult enne valimisi on otstarbekas aasta tagasi kehtestatud mängureegleid muuta.

Mitmetes Euroopa riikides on europarlamendi valimiste vastu huvi leige. Mis teeks Eestis europarlamendi valimised rahvale oluliseks?

Madal osalusprotsent senistel europarlamendi valimistel on tõesti kõneaineks mitmetes Euroopa Liidu riikides.

Kuigi sooviks, et Eesti näitaks kohe esimesel korral kõrget valimisaktiivsust, nõustun ekspertide hinnanguga, et see ei pruugi nii minna. Tõhus selgitustöö on tähtis ja vajalik, kuid veel olulisem on, kuidas Euroopa Liiduga liitumine hakkab mõjutama meie igapäevast elu.

Keda peaks Eestist valitud saadik europarlamendis esindama - Eesti riiki, valijaid, oma erakonda?

Europarlamenti valitud saadikud esindavad seal küll ka oma valijaid ja erakonda, ent eeskätt oma riiki tervikuna. Sellisele arusaamale jõudmine võib juunikuiste valimiste vastu huvi tõsta küll.

Kindlasti on oluline, et Eesti kuuik europarlamendis oleks aktiivne ja tegus, sest nende töö põhjal hinnatakse Eestit tervikuna, mitte niivõrd nende erakonda.

Selline on olnud juba pikka aega ka europarlamendi määratlus - et sealsed saadikud on "liitunud riikide rahvaste esindajad".

Riigikogust on mitmed suure hulga hääli kogunud liikmed tänaseks lahkunud, sest pole tööd endale sobivaks pidanud. Kui suur on tõenäosus, et isikuvalimiste puhul satuvad ka europarlamenti inimesed, kellel pole sügavamat soodumust poliitikutööks?

Inimene jääb inimeseks, seepärast on selline võimalus alati olemas. Ka kaua aega poliitikas olnu võib erinevatel põhjustel otsustada poliitikast lahkuda. Seda enam on aga valijatel põhjust arvestada kandidaatide pühendumust, kogemusi ja senist tööd.

Euroopa Parlamendis on Eesti seisukohtade selgitamiseks ja nende eest võitlemiseks vaja kindlasti palju teadmisi ja kogemusi, puhta lehena seal alustada on väga raske.


Tarmu Tammerk, peatoimetaja


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee